Elas kord koordinaatidel N59° 16' 20,1" E25° 51' 36,3"
keldris neljas uks paremal, üks sipelgapoiss Priit. „Kurat, keldris
söön ja keldris kakan, mis elu see on?”
Priit teadis, et maailmas on elu ja mitte vähe. Ta võttis oma
tolmunud GPS-i ja otsustas vanaemade unejuttude järgi minna
koordinaatidele N59° 14' 26,7" E25° 51' 35,3", kus pidi
elama kõikvõimas _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _. Kuid teda tabas
pettumus. Terve kuningriik oli hävitatud ja selle asemel laiusid
seal suured pruunid väljad, mis pealegi veel metsikult
tuleohtlikud. Õnneks sai ta sealt teada teised koordinaatide
numbrid ja võis edasi minna koordinaatidele N59° 13' 31,4" E25°
51' 48,1" Soodla jõel, kus tema teada pidi olema Armuvalu _
_ _ _, mille kohta vanaema oli rääkinud, et kui seal kohtub
tõeline armastajapaar, siis kukub ehitis nende all kokku.
Teedeehitajad olid aga hoolitsenud, et tõelist armastust enam ei
leiduks ja vana maailma oma hapruses ära asfalteerinud. Priit
kirjutas sealt ära kolmandad numbrid ja otsustas minna
koordinaatidele N59° 13' 37,2" E25° 49' 36,6", kus tema
teada elas üks tark naine, kes on aidanud tuhandeid üksikuid
südameid nii, et need on igavese õndsuse leidnud.
Mõeldud-tehtud.
Juba kaugelt nägi Priit, et karjamaal sööb kitsekari rahulikult
heina. Tädikest ei kuskil. Nagu Priit kitsele lähenenud, vaadanud
suur must kits talle oma naljakate siniste silmadega otsa ja
öelnud: „Olin kord noor ja osav geopeitur. Ükski aare ei jäänud
minu teravatele silmadele leidmatuks, kuni ükskord sattusin ma
siia. Olin just _ _ _ _ pealt kirjutamas ära seda
lõppkoordinaadi neljandat numbrit, kui tuli üks tädi ja moondas mu
kitseks. Tee ruttu ja ära ühelgi juhul selle naisega räägi, või
muidu lõpetad koos minuga heina süües ja piimaandjana töötades.
Priit jooksis ja jooksis, kuni oli täiesti väsinud ja
surmkindel, et kitsenõid teda enam ei leia. Ta oli jõudnud
koordinaatidele
N59° 12' 25,9" E25° 47' 21,3". Seal oli vana _ _ _ _.
Vaadates oma peegeldust, sai Priit aru, et maailm on hukas ja
armastust enam ei leidu. Ta mõtles teekonnal leitud numbritele,
nuttis saadud sigrimigri peale esmalt lohutamatult, kuid asetas
need siis lõpuks leidmise järjekorda. Vedas ennast saadud
koordinaatidele kohale ja sai teada, et ainuke kuningriik, kus
putukad veel ennast peremeestena tunnevad, on lõpp-punktis, kus
kasvab _ _ _ _ _ _ _ _ ja tema juurte all lõplik õndsus –
geopeituse aare.