Skip to content

Kootsi Traditional Cache

Hidden : 5/31/2010
Difficulty:
3 out of 5
Terrain:
3 out of 5

Size: Size:   regular (regular)

Join now to view geocache location details. It's free!

Watch

How Geocaching Works

Please note Use of geocaching.com services is subject to the terms and conditions in our disclaimer.

Geocache Description:


[ENG] The history of Kootsi village is closely related to Navesti river. First time was Kootsi village mentioned in 1585. The name of the place comes from the word „koots”, which means knitting needle. Today lives in the village 62 people. The main acitvities here are forestry and agriculture. Don`t forget cautiosness, when you search the cache!
Happy findings!

[EST] Kootsi-Karjasoo küla on hajaküla kogupindalaga 91 km2, sellest Kootsi pindala on 31 km2. Kootsi-Karjasoo küla ajalugu on tihedalt seotud Navesti jõega. Esimesed inimesed, nn ürgasukad ilmusid siinsetele aladele kiviajal, VI-IV aastatuhandel e.m.a, seda tõendab Navesti jõe paremal kaldal asuv Lepakose hilismesoliitiline asulakoht.
Nooremal rauaajal, 10. saj.-13. saj. alguseni kuulus siinne maa-ala Sakala maakonna Suure-Jaani kihelkonda – hilisem Lehola Lembitu hõimuala. 1211. aastal liikus mööda Navesti (Pala) jõe kaldaid esimene saksa ristirüütlite röövsalk Lõhavere linnuseni, kus asus Sakala vanema Lembitu kindlustatud linnus.
Kuni Põhjasõjani (1700-1721), s.o 13.-18. saj. oli küla maa-ala võõrvallutajatele (saksa, rootsi, poola, vene) kuuluva Vastemõisa mõisamaade all. Esimest korda on mainitud Kootsit 1585. aastal Poola revisjoniprotokollis (Kuczi Merth, omab 1/8 adramaad). Kohanimi tuleb sõnast “koots”, mis tähendab kudumisvarrast. Kootsi talu elamu on ehitatud keskaegsele matmiskohale.
Kootsilt pärineb Bakhoffide sugukond, kelle esimene esindaja oli Kootsi Maurits (1625-1728). Kootsi Maurits (Moorits) elas 103 aastat vanaks. Tema pojapoeg Kootsi Jüri (Jüri Bakhoff (1815-1901) oli nii A. H. Tammsaare ema- kui ka isapoolne ja Mart Saare isapoolne esivanem. Kootsi Jüri mõlemad pojad abiellusid Kaansoo Pärassaare Jüri tütardega, kes kuulusid Kuldkeppide (J. W. Jannsen - L. Koidula isa) emapoolsesse sugukonda. Läänepoolne Kootsi talu oli Aleksiuste sugukonna pidada.
Pärast Põhjasõda (1700-1721) hakkasid küla maad kuuluma Vene riigi, Viljandi kreisi (hiljem maakond), Suure-Jaani kihelkonna ja Vastemõisa valla (vahepeal osa maid ka Taevere valla) alla.
Tänapäeval elab Kootsi külas sissekirjutuse järgi 62 inimest. On neid, kes on registris ja tegelikult ei ela enam siin ja ka vastupidi.
Külas puuduvad tööstus ja suurtootmine. Peamised tegevusvaldkonnad on metsandus ja põllumajandus. Riigimets on Viljandimaa metskonna hallata.

Aaret otsides ärge unustage ettevaatlikkust!
Head leidmist!

Additional Hints (Decrypt)

[ENG] Nobir gur jngre [EST] irr xbuny

Decryption Key

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M
-------------------------
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z

(letter above equals below, and vice versa)