Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud suurtükitorn, mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.
Pärast 1810. aastate pingetõusu Euroopas koostati 1820. aastal ja kinnitati keiser Aleksander I poolt uus Tallinna kaitsekava, kus kavatseti ehitada mitu kivist kasemattidega suurtükitorni prantsuse inseneri René de Montalembert’i loodud süsteemi järgi. Ehitada jõuti aga ainult üks torn.
Torni püstitamist alustati 1821. aastal Väike-Paljassaare loodeotsas ja see valmis 1823. aastal. Keldris olid laoruumid ja veel sügavamal veekogumis- ja äravoolusüsteem, I korrusel oli sissepääs üle vallikraavi ja kergsilla, vahtkonnaruumid ning kasematid 45 püssilaskeavaga, II korrusel olid kasematid 12 suurtükiava ning lisaks veel rinnatisega lahtine platvorm. Järgmisel, 1824. aastal ehitati platvormile peale katus.
Paljal saarel paistis lubikrohvitud torn kaugele ning rahvas tundis seda edaspidi ‘Valge tornina’.
Tallinna kaitse täiustamisel 1834. aastal ehitati I korruse püssilaskeavad ümber suurtükkidele ning vahtkonnaruumide aknad ümber püssilaskeavadeks. Suured korrastustööd tornis olid aastatel 1846-1848.
Krimmi sõja tõttu uuendati 1853. aastal Väike-Paljassaare kõiki kindlustisi, ent juba järgmisel aastal olid venelased silmitsi tõsiasjaga, et nende kindlusehitised on vananenud. Ahvenamaal vallutasid britid ja prantslased 1854. aastal väheste jõududega venelaste Bomarsundi kindluse (seal oli ka Valge torniga sarnaseid ehitisi), mis oli venelastele üsna suur šokk.
Seetõttu otsustati kõik Vene eraldiseisvad ja maavägede poolt halvasti toetatavad merekindlustised maha jätta ja kasutamiskõlbmatuks muuta. Midagi üritati ka Väike-Paljassaarel lõhkuda, kuid enda ehitatut polnudki nii kerge lammutada. Krimmi sõja käigus jäeti teadaolevalt saared liitlaste poolt ikkagi puutumata.
Pärast Tallinna kustutamist 1864. aastal kindluslinnade nimekirjast kasutati säilinud kindlustisi peamiselt õppelaskmiste märklauana.
Valge torn on alates 18. augustist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis.
Aare ise asub Valgele tornile üsna lähedal, natuke uuema ehitise katusel. Kes just sündinud ämblikmees pole, saab aardeni ilusti mööda treppe. Sealsamas võib ka pingil jalgu puhata ja merevaadet nautida. Koordinaadid on võetud Maa-ametist.