Harjumaal asub üks omapärane sild. Üks vana kitsas ja munakivisillutisega sild, mis siiani kasutusel ühe tähtsa maantee peal.
Harju-Risti - Nõva teel üle Vihterpalu jõe Puuna silla ehitust alustati 1929. aasta sügisel ja valmis sai 1931 aasta 20. novembriks. Silla avamine toimus 25.11.1931. Praeguseks on sild kantud kultuurimälestiste registrisse.
Tallinnas ilmunud päevaleht "Kaja" kirjutas 26.11.1931 järgmist:
Püsiw ühendus Harju- ja Läänemaa wahel.
Puuna uus sild awati.
Kesknädalal, 25. nowembril, wõeti Harju maawalitsuse poolt ehitajalt wastu ja avati liikumiseks Vihterpalu wallas asuv Puuna sild. Uue silla awamise puhul oli meie kaastöölisel kõnelus Harju maainseneri R. Ambrosiga, kes uue silla kohta andis alljärgnewad andmed: Puuna raudbetoon konsoolkandjatega silla ehitustöid alustati 1929. a. sügisel ja lõpule jõuti töödega 23. nowembril sel aastal. Sild on kolme awausega ja 21 meetrit pikk. Silla sambad on tahutud graniitkiwidest. Kuna maapõhjaks silla juures osutus pehme sawi, tulid silla jõesambad rajada 4 meetri sügawusel jõepõhjas asuwale paekihile. Seda toimetati eriliste kaewude abil, millised hiljem betooniga täis walati. Kogu silla ehitustöödest oli mainitud töö kõige raskem teostada, mis ka silla ehitustööde lõpulewiimist tähtajaks takistas. Oma ehituswiisi poolest on uus Puuna sild nüüd üks moodsamaid ja ajakohasemaid sildu. Ühenduses silla ehitamisega ehitati ümber ka sillale wiiw maantee, milline töö nõudis umbes weerandi silla ehitamisekuludest. Kuna Puuna sild asub maanteel, mis ühendab nii Harjumaa läänepoolset osa kui ka selle taga asuvaid Läänemaa kaugemaid kohti, nagu Rikholdi j. t., siis on sellel sillal eriline tähtsus liikumise kohta maanteel, kuna nimetatud maakohtadel ei ole mingit ühendust raudteega. Kuna weetõus Wihterpalu jões silla asukohal on eriliselt suur, siis oli wana puusild seal kewadeti sagedasti üleujutatud, mis tunduwalt takistas ülepääsu jalakäijatel kui ka weoabinõudel. Uus sild on ehitatud maainseneri R. Ambrose poolt koostatud projekti järele ja ehituse teostajaks oli ettewõtja Oskar Koost. Sild läks maksma 45.000 kr. ja selle ehitamisega on kindlustatud püsiw ühendus Harju- ja Läänemaa wahel.
Nüüd on geopeituse huvilistel võimalus uurida silda ka altpoolt. Teatud nurga alt paistab karp veidi silma. Kättesaamine pole tegelikult üldse nii raske. Vaja läheb aga abivahendit (valik on teie), abilist või koguni tugevat füüsist.