[ENG]
The most famous settlement from Stone age is located in swampy lake. Lammasmägi hill, not far from Kunda manor, is one of the oldest sites of human settlement in Estonia. Its archaeological value was first discovered in 1872, and since then more than 25,000 tools made from bone have been found on digs in the area. These finds lead archaeologists to believe that people have lived in the area since the Stone Age. Since similar tools were later uncovered elsewhere, this Mesolithic culture was named after the original and most abundant site – the Kunda culture. It.
Cache is hidden to the place, what is left from the lake. On your way to the cache you´ll see also the places, where marl was mined.
[EST]
Kuidas tekkis Kunda järv.
Geoloogiliselt on Lammasmäge uurinud mag. R. Orviku, kelle järgi Kunda järve ala on jää vagumus lubjakivi kihtides, kust jääserv oli kaasa võtnud lahtikistud paeklibu, jättes järgi süvendi või nõo kõrgendikkude vahele. Samal ajal on maha jäänud väike lahtikistud osake, mille mannerjää transporteeris praeguse Lammasmäe kohale. Tol ajal kui jääserv oli taganenud Kunda soo alale, täitus varem õõnestatud nõgu jää sulavetest ja siis moodustusid ka põhjakaldale klibust, liivast ja savist kõrged vallseljakud nagu Hiie- ja Porismäed, mis sulgesid vee väljapääsu Soome lahte, ning Lammasmägi jäi väikese saarena järve kagusoppi, mille autsiilusaja lõpuosas, s.o. umbes kuus aastatuhat e. Kr. asustasid inimesed.
Postimees nr. 65, 7 märts 1935
Sood peidavad ajalugu.
Kuulsaim kiviaegne asula Kunda Lammasmägi Virumaal paikneb samuti soostunud järves. Lammasmägi on viimasel jääajal klindiservast lahti murdunud paepangarahn, mille edasiliikuv liustikujää setitas kunagisse klindilahte. Liustiku sulamise järel kuhjus lahe ette vall ning selle taha kujunes jääaja lõpul järv. Esiti võeti Lammasmägi kasutusele VIII aastatuhandel e. Kr. ning sealtpeale peatuti paigas aeg-ajalt kuni pronksiajani. Kunda Lammasmägi andis esimese muistisena põhjust võtta kõne alla süstemaatilised uuringud soodes. Kui 1870. aastatel hakati kuivanud järvenõos tsemenditehase jaoks merglit kaevandama, leiti sealt esimesed kiviaegsed esemed. Kõik enne väljakaevamisi avastatud esemed Kunda järve põhjast, muu hulgas arvukad tuuraotsad, harpuuni- ja ahinguterad, on juhuslikult leidnud turbalõikajad või merglikaevajad. Tõenäoliselt on tegemist toonaste kalastajate kaotatud esemetega.
Eesti Loodus nr. 4 2012
Aare on peidetud kohta, mis järvest veel järel on. Teel aardeni näed ka mergli kaevandamise kohti.