[EST] Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga. Vanalinn on piirkond Järve linnaosas.
Meie retk algab Pavandust. Pavandu õigeusu kirik paikneb Kohtla-Järve vana töölisasula servas. Kaevandus tegutses siin aastatel 1925 kuni 1927, enne seda kaevandati põlevikvi karjäärist. Asulast on nüüdseks alles ainult mõned majad, küll aga laiub üle tee tööstusigant VKG. Kirik ehitati Pavandusse 1938.a. A.Soansi projekti järgi ning oli ainuke 1930.aastatel ehitatud õigeusu kirik Eestis. Kirik tegutseb, alludes Moskva Patriarhaadi eesti Õigeusu Kirikule, ning kui värav avatud on , võib ka sisse vaadata. Kuigi kirik on läbi elanud vandaalitsemisi, on sisustuses alles. Oru lossi väikekirikust, mille rajas lossi ehitanud kaupmees Jelisejev, on pärit altarisein ja ikoonid.
Siidisuka – nii hakati kutsuma ennesõjaaegset piirkonda. Arvatakse, et nime sai asum rikaste kaevandusülemate prouade järgi, kes neid kandsid. Et asjad tasakaalus oleks, siis tööliselamute gruppi hüüti Hädakülaks. Tänaseks on Siidisuka nimi antud kõrvalolevale tänavajupile ja endine tänav nimetatud kultuuri- ja haridustegelase Karl Lutsu nimega. Pargis asub ka Vabadussõja monument.
1945 kuni 1949.aastani asusid Kävas saksa sõjavangide kaks laagrit. Enamus kesklinna majadest ongi nende meeste tööga üles ehitatud. Palju vange töötas Käva-2 kaevanduses ja Kohtla-Järve - Leningrad gaasijuhtme ehitusel. Laagrist käis läbi 32532 sõjavangi ja 750-le jäi viimaseks puhkepaigaks vangilaagri kalmistu. Nõukogude ajal oli see koht teadlikult mahavaikitud ja unustatud ning ega tänapäevalgi sinna teeviita pole pandud.
1938.aastal valmis Anton Soansi projekti järgi uus koolimaja, mis oli suurimaid ja esinduslikumaid sel ajastul ehitatud algkoolihoone Eesti töölisasulas. Koolimaja taha rajati spordiplats ja ujumisbassein. Tribüüniga laululaval toimus 1938.aastal Kohtla-Järve esimene laulupäev. Peale uue kooli ehitamist Katse tänavale 1971.aastal on seal tegutsenud mitmed asutused. Praeguseks ajaks on hoone hooletusse jäetud. Tuntumad nimed, kes on selles koolimajas õppinud või õpetanud on näiteks Valdo Pant, Urve Kilk, Heino Kaljuste, Hirvo Surva, Kalle Küttis ja paljud teised.
Peaaegu kõikidele vahepunktidele saab autoga lähedale.
Lõpus võivad ilusa ilmaga segada mugud.