[EST] Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga.
Sotsialistlik linnosa, ehk sotsgorod, ehk eestikeelseks mugandatud Sotsi ehitus algas 1950-datel aastatel. Ehitati tüüpprojekti järgi rida ühesuguseid elumaju ja selle aja kohta esinduslikud kultuurimaja, pioneeride palee ja klubihooned. Meie ringkäik algab keskväljakule püstitatud kaevuritele monumendi juurest. Rahvasuus nimetati see kohe “kahe kaine kaevuri“ mälestusmärgiks. Sarnase arhitektuuriga maju võib veel kohata Sillamäel, mis oli kuni 1991 aastani kinnine linn st. sissepääs ainult erilubadega. Sotsialistliku linnaosa peamised vaatamisväärsused on Virula(kus asus kino Pobeda) väljak, Outokumpu kivi, vagonett, Keskallee, kultuurikeskus, veetorn, linnapark.
Linnal võiks igal aastal juubel olla.