Kohtla-Järve, as the main settlement in the mining area, received city status on 15 June 1946. Kohtla-Järve is unusual among municipalities of Estonia due to having a discontiguous territory. The two main parts of the city, Järve (Kohtla-Järve proper) and Ahtme, both with populations around 20,000, are located about 10 km apart. Nowadays there are six districts in the city: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa and Viivikonna with Sirgala.
Kukruse (do not mix with a village with same name) was first mentioned in 1241. Kukersite, a marine type oil shale of Ordovician age, is named after Kukruse. The mining began in 1916 and by the end of 1933 the mine has been built 16 houses for it´s workers. There was a clubhouse, library, hospital in the settlement. The mine was closed in 1967.
Zero-point is in the beginning of street, which was called Punase Kaevuri (Red Miner). Nowadays it has different name, but former name has been preserved in at least two houses next to each other. You´ll have to find a sign from this street (see photo). In direction 200 and 65 m from this sign you´ll find the cache.
[EST] Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga.
Kukruse(Kuckarus) asumit mainitakse esmakordselt 1241.aastal. Põlevkivi on saanud oma ladinakeelse nime just Kukruse järgi( kukersiit). 1916 aastal algas siin põlevkivi kaevandamine. 1933.a. lõpuks oli kaevandus ehitanud oma töölistele 16 elumaja 128 korteriga. Asulasse ehitati 2 sauna, 2 pesukööki, haigemaja ja ambulants ning raamatukogu ja lugemistuba. Kaevanduses töötas hulk haritud inimesi, kes hoidsid ülal asula kultuurielu. Ka pealesõjajärgsel ajal oli Kukruse asula eluks mugav. Oli klubihoone, koolimaja, toidu- ja tööstuskaupade kauplused, lasteaed, ambulatoorium ning isegi võõrastemaja, mis hiljem raamatukaupuseks ümber ehitati. 1953.aastal asfalteeriti asula tänavad – nagu Posti, Jaan Tombi, Punase Kaevuri, Spordi ja teised ning ehitati jalgpalliväljak ja tantsuplats. Kaevandus suleti seoses aherainemäe põlemisega 1967 aastal.
Mõistatuse nullpunkt asub endise Punase Kaevuri tänava otsas. Tänav kannab nüüd teist nime, kuid vähemalt kahel kõrvutiasuval majal on vana tänavanimega number alles(loomulikult räsitud ja halvasti loetavad). Teil tuleb üles leida ühelt selle tänava majalt geopeitusele viitav märk (vaata pilti). Märgist suunal 200 ja kaugusel 65 m leiate aarde.