Omal ajal olnud üks Eestimaa omanäolisemaid külasid, nagu sisemaale peitu pugenud rannikumere saar kogu oma kivirahnude, kadakate ja kiviaedade hulgaga. Ka küla eriline paigutus ja selle eraldatus muust maailmast soise maastikuga mõnevõrra ebatavalisem võrreldes teis siinmail olevate küladega. Küla oli nagu omamoodi tsivilisatsiooni ääreala metsiku looduse piirimail. Nagu riik riigis. Tõsi ta on, kunagi, mil see põgenevate talupoegade poolt asustati, oligi ta mingi aeg nagu riik riigis, vabade talupoegade kants, kuhu ei ulatunud mõisniku karvane käsi ega seaduse valvas silm.
It was one of the most unique estonian village at its time , like a island which has been hiding inland together with its boulders, junipers and stone walls. Even the outlay of the village and its separation from the rest of the world by the bog landscape is unique compared to other villages around. This village was a border of civilisation next to the wild nature. State in a state. And this is completely true. When it was first habitated by runaway peasants , it was a state in state , the place of the free peasants - where no law or rule by the landlord could not be reached.