[EST Kuna Läänemeri muutus Rootsi kuningriigi vallutuste käigus 17. sajandil sisuliselt Rootsi sisemereks, lõpetati ranniku-aladel muinasajast kehtinud rannaõigus – rannarahva (hiljem mõisnike) voli karile sattunud laeva, selle lasti ja meeskonna üle. Maismaaga silmsidet nõudva navigatsiooni tõttu asuti tähistama kõiki laevatamiseks ohtlikke kohti tähtsatel mereteedel. Sõrve sääre otsast pikalt merre ulatuvate laevadele ohtlike madalate tõttu viitasid 1645. aastal Riiga seilanud Madalmaade meremehed vajadusele rajada Sõrve tippu tulepaak. 1646 laskis Liivimaa kindralkuberner Gabriel Oxenstierna ehitada Sõrve poolsaare tipus asuvale Vesitüki laiule tulepaagi nn viipe-tuletorni (rootsi vipp-fyr) kujul. Ehitamise korraldas kaupmees Ebert Dellingshausen. Tulepaagi tarbeks oli kohalik mõisnik sunnitud vabastama Sääre külas ühe pere mõisateost, et rakendada see kohaliku kõnepruugi järgi paagiorjusesse ehk öisele tulepaagi käigushoidmisele ja päevasele põletuspuidu hankimisele mõisa metsades. Tulepaagi järgi sai rootsipärane Vipp liignimede panekul Sääre küla paagiorjadele perenimeks (kirikuraamatus saksapäraselt Wipp). Vippfyr oli hiigelkaevukooku meenutav rajatis ühes otsas asuva metallist tulekorviga, kus põletati puitu, ja teises otsas asuva vasturaskusega. Sel moel sai korvis süüdatud märgutule vinnata 10–15 m kõrgusele. Esimene tuletorn ulatus 34,7 m kõrgusele merepinnast. Kuid tulepaagi asukohaks valitud laid selleks ei sobinud. Pärast mitut purunemist tormide, jäätriivi või tuleõnnetuse tõttu paigutati rajatis ümber Sõrve sääre tippu. Navigatsioonimärgina kandsid rootsi kartograafid selle merekaardile esmakordselt 1650. aastal. Säärele 1770 ehitatud majakas ja 19. sajandi lõpus valminud kasarmuhoone Vene keisririigi alluvuses püstitati 1770. aastal samasse kohta kandiline kivitorn, mida kõrgendati 1807. aastal 35 meetrini. Vastu tulles Sääre mõisa kaebustele, et Sõrve metsad on tuletorni pikaajalise ülalpidamise tulemusel laastatud, hangiti edaspidi pool tuletorni põletusmaterjali kroonu kulul. Selleks tõi Vene sõjalaevastik Poolast Peterburi kaudu Sõrve Mõntu sadamasse kivisütt. Sajandi keskel rajati tuletorni kõrvale teenindava personali jaoks puidust eluhooned. Alates 1882. aastast pandi tuletorn tööle optiliste läätsede abiga ja valgusallikaks sai viie tahiga petrooleumilamp, mis 1936. aastal asendati palju võimsama atsetüleenlambiga. Esimeses maailmasõjas torni puitsisemus süttis Saksa laevade suurtükitules ja järele jäid ainult kiviseinad. Samuti hävis Sõrve sääre merepäästejaama kiviehitis. Pärast I maailmasõda päästejaam ja tuletorn taastati, kuid 1944. aasta novembris lasid Sõrvest Kuramaale taganevad Saksa väed Sääre tuletorni õhku. Sõrve tuletorn 1945. aastal kerkis samasse kohta ajutine puidust tuletorn. See asendati 1960. aastal praeguse tüvikoonilise monoliitbetoonist tuletorniga, mis töötab elektrivalgusel ja omab voolukatkestuste puhuks diiselgeneraatoreid. (https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5rve_tuletorn )
Tuletorni lähedal on kivi, mis räägib teekonnast võõrale maale.
Aarde logimiseks pead täitma järgmised tingimused:
1. Tee pilt kivi juurest nii, et pildile jääks mälestuskivi, tuletorni ukse kohal olev number , meri ja sina ning lisa see oma logile
2. Saada peitjale läbi sõnumikeskuse tuletorni lõunapoolses vundamendis olevalt reeprilt (geodeetiline kõrgusmärk) numbrid ja tähed
3. Võid logida peale vastuse saatmist. Tingimustele mittevastavad logid võin kustutada.
ENG The first lighthouse on the Sõrve Peninsula was built in 1646. The original structure of the lighthouse was wooden; however, the structure was replaced with stone in 1650, and designed by Heinrich Stegeling. The lighthouse was under private possession until 1737, when it was managed by the state. The rectangular structure of the lighthouse was reconstructed in 1770, and built higher in 1807. Another reconstruction occurred in 1863, when the lighthouse (at a height of 35 metres) was fitted with catoptric apparatus. The lighthouse had survived World War I, however its wooden interior was damaged by fire. During World War II, the whole structure was destroyed in the year of 1944. The temporary wooden octagonal structure was built in 1949, and was used up until 1960, when it was replaced by the current reinforced concrete lighthouse. ]
This Virtual Cache is part of a limited release of Virtuals created between June 4, 2019 and June 4, 2020. Only 4,000 cache owners were given the opportunity to hide a Virtual Cache. Learn more about Virtual Rewards 2.0 on the Geocaching Blog.
To log the cache, you must fulfill the following conditions
1. Snap a photo at the stone, so that the memorial stone, the number above the lighthouse door, the sea, and you are in it and add it to your log.
2. Through the message center, send the numbers and letters on the reeper which is located on the south side in the foundations lighthouse (look at the picture below, there is a picture of the reeper)
3.After sending the answer, log the cache. I can delete logs that do not meet the criteria