Tuleb tunnistada, et kodu lähedal on vähe häid peidukohti. Igal kohal oma head ja vead.
Tuleb tunnistada, et meie linn on vägagi roheline. Täis parke ja võpsikuid. Leidsin sellise huvitava sümbioosi, kus ümber kivi on väga toretsevad pikaokkalised puud (ilmselt mitte iseseisvalt kasvama läinud). Kui tead, mis eesmärgiga sinna kivi juurde sattusid, siis leidmisega raskusi ei tule. Ainult, et peab paari oksa peale ronima et seda kätte saada.