Aare kutsub teid matkama Viitna “järvemägedele” - 27 huvipunktiga 7 km pikkusele Viitna loodusõpperajale. Kui pikaks jalutuskäiguks napib jõudu või aega, saab piirduda ainult ringiga ümber Pikkjärve – nii on matka pikkus 2,5 km.
Aastakümnete vältel on 1971. a loodud Lahemaa RP piire mitmeid kordi muudetud, põhjuseks nii muutuvad arusaamad sellest, milliseid nähtusi peaks rahvuspark hõlmama kui ka looduskaitsereformid. Mitmeid kordi on muutunud Lahemaa lõunapiir – vahepealsel perioodil rahvusparki kuulunud Viitna järvede ning neist lõunasse jäävate liustikutekkeliste pinnavormide piirkond moodustavad nüüdseks omaette kaitsealad: Viitna maastikukaitseala, Ohepalu looduskaitseala, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala.
Looduskaitse ajalugu ulatub siin aga märksa kaugemale. Juba 1896. a mainiti Viitna Suurjärve Liivimaa floorat käsitlevas teoses ühe haruldase läbipaistvas vees kasvava kaunitari pärast. Nimelt on Viitna Suurjärv üks Eesti seitsmest järvest, kus elab vesilobeelia (Lobelia dortmanna). Kuid peale vesilobeelia on Viitna järves teisigi kaitsealuseid taimi: valge vesiroos, järv-lahnarohi ja jõgitakjad. Hoidkem neid ja nende kodu!
Aare asub kohas, kus on Viitna oosi, järsunõlvalise vallseljaku kõrgeim osa. Aarde leidmiseks jäta auto teeäärsesse parklasse ning hakka mööda matkarada minema. Aarde leiad infotahvli nr.12 lähedusest.
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu.
Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!