Hellamaa kool
20. sajand tõi Muhu saarele uue, senistest kõrgema koolitüübi - ministeeriumikool. Uus kool oli kirikust sõltumatu ilmalik venekeelne kool, mis andis senistest koolidest tunduvalt paremat haridust.
Ministeeriumikooli kolme esimese aasta ehk jao õppekava sarnanes külakooli omaga. Õppetöö oli vene keeles. Eesti keelt võis kasutada kahel esimesel õppeaastal ja usuõpetuse tundides. Ministeeriumikooli programmis olid lisaks eesti ja vene keelele veel aritmeetika, geomeetria, ajalugu, looduslugu, joonistamine, laulmine, kalligraafia, võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele. Selline igati korralik kaasaegne üldhariduskooli programm oli uus tase hariduselus. Kuigi Muhu-Suure- ja Hellamaa valla volinikud hakkasid juba 1895.aastal taotlema tsaarivalitsuselt luba ministeeriumikooli asutamiseks, jõuti kooli avamiseni alles 1901.aastal.
Kool avati pidulikult 28.oktoobril 1901 Kantsi Jüriväraval, kuhu juba 1886.aastal oli Jaan Väli lasknud endisel koolmeistril Ridasi Vaarne Madis Rullil ehitada koolimaja, mida ta valdadele välja üüris. Jüriväraval käisid nimelt nii Hellamaa kui Muhu Suure valla lapsed, keda küll eraldi õpetati. Kansis asuv kool oli Hellamaa valla territooriumil ja hakkas kandma ka vastavat nime. Kooli nimetus on õigupoolest lühend ja selle tõlge võiks olla Rahvahariduse Ministeeriumi Hellamaa 2-klassiline maakool.
Ministeeriumikoolis oli alates 1903. aastast kaks õpetajat. Esimene õpetaja oli Tõstamaalt pärit Peeter Masso (Muhus 1892-93 ja 1901-1915), 1903.aastal lisandus Vassili Peet Saaremaalt (kuni 1906). Usuõpetust käisid õpetamas vaimulikud.
Õppeaasta kestis 15.septembrist 15.maini, kokku 180 päeva. Tunnistuste andmine oli ette oli nähtud kaks korda aastas. Kogu koolikursus lõppes eksamitega 6-7 aines. Esimene lend sai tunnistused 1905.aasta 31.mail. Kooli esimese lennu lõpetas ainult neli õpilast: Liidia Noss, Madis Saat, Eduard Lember ja Artur Tarvis. Esimesest sai 1909.aastal sama kooli õpetaja.
Sõja ajal katkes koolitegevus 1917.aastal, kui sakslased saared okupeerisid. Ministeeriumikoolist on pärit muhu haritlaste teine põlvkond. Neist, kes ka väljaspool Muhu saart tuntuks said, võib nimetada kommunistlikku akadeemikut Joosep Saatu, mitu kõrgharidust omandanud Vassili Randmetsa, õpikute autorit ja lastekirjanikku Madis Küla-Nurmikut rääkimata kümnetest õpetajatest, laevakaptenitest ja omavalitsuse- ja seltsitegelastest, kes oma haridusteed ministeeriumikoolis olid alustanud.
Hellamaa kool muutus samuti 1919. aastal algkooliks ja tegutses edasi 1907.aastal ehitatud koolihoones, mis rajati 1905.aastal põlenud mõisa härrastemaja asemele. Selle juhatajaks oli edasi Vassili Müristaja, kes oli juba 1905.aastal Viljandimaalt Hellamaale õpetajaks tulnud. Vassili Müristaja oli kooli juhataja kuni küüditamiseni 1941.aastal. Seejärel sai kooli juhatajaks Georg Vilto, kes pidas seda ametit 1945. aastani. Hellamaa kooli õpilaste arvuks on 1936.aastal märgitud 94. Laste arv suurenes, kui 1939.aastal suleti Lõetsa kool, kus oli õppinud umbes 30 last.
Pärast sõda oli Hellamaal 7-klassiline nn mittetäielik keskkool või seitsmeaastane kool kuni aastani 1961. Edasi kuni 1978.aastani oli kool 8-klassiline ja 1978.aastast 4-klassiline algkool. Eesti Vabariigi iseseisvumisega sai Hellamaa koolist aastatel 1993 -2000 taas 6-klassiline algkool, nagu enne sõda. Viimasel kahel aastal oli kool jälle 4-klassiline. Kooli tegevus lõpetati Muhu vallavolikogu otsusega 14.novembrist 2001. Kooli viimane päev oli 28.juuni 2002. (Tõsi, peitja lõpetas selle kooli 1980.a kolmanda klassiga, aga küllap loeb kirjatüki autor Eda Maripuu siia ka nullklassi sisse.)
Praegu tegutseb hoones külakeskus ja raamatukogu.
HEAD UUT KOOLIAASTAT KÕIGILE ja PALUME M)TTE RONIDA!
PVK=päevik :)