Elu pillutab meid tihti omatahtsi erinevatesse paikadesse ja nii on vahel hea sattuda väga erilistesse kohtadesse, kus veetsid enda lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked. Lapsepõlveradade aarded tutvustavad minu lapseaja parimaid paiku.
Kuna minu lapsepõlv ulatub nutivabasse aega, mängisime väga palju õues ning mõtlesime välja erinevaid aja veetmise mooduseid. Mängude maailma osa oli ka erinevate kampade, seltside ja salaühingute loomine. Inspiratsiooni saime Astrid Lindgreni meisterdetektiivi-sarja raamatutest, kus käis Rooside Sõda ja olid salaühingud. Meil oli tüdrukute klubi, kuhu kuulumiseks viidi läbi ristimistseremoonia vana kirikuristi juures Papiorus. Seal saime endale valida uue nime. Minu geopeituri-nimi Hetyret on minu tolleaegse nime Heti järelkaja. Lisaks saime endale enda värvi. Värv oli seotud hernekommidega. Kes neid söönud on, teavad, millest ma räägin. Hernekommide jagamisel lähtuti sinu värvist, said pakist endale kõik enda värvi kommid. Soovi korral võisid neid vahetada. Minu värv oli loomulikult roosa, neid oli pakis paraku alati kõige vähem, kuid nad olid parima maitsega – pisut jõhvikased. Ja vähesuse üle ma ei kurtnud – ju oli enda figuuri eest hoolt kandmine juba väikese tüdrukuna mulle sisse kodeeritud.