1976. aasta talve lõpus toimus Moskvas nimetatud üritus. See mõjutas elu kuuendikul planeedist eelneva 4-5 aasta jooksul ikka omajagu. Tema nimel vihuti plaane täita ja ületada. Tema ajaks sätiti nii mõnegi suuremat sorti ehitise valmimistähtaeg. Ja tema nimi anti nii mõnelegi asutusele ja organisatsioonile, õnneks siiski mitte linnale. Üks selline asus just nimelt siin. Saage palun tuttavaks: Tööpunalipu ordeniga NLKP XXV kongressi nimeline Vinni Näidissovhoostehnikum = Ордена Трудового Красного Знамени Винниский опорно-показательный совхоз-техникум имени XXV сьезда КПСС. Ja nüüd proovige seda nime a) välja lugeda ja b) meelde jätta. Mõlemas keeles.
Ah et milleks seda kõike meenutada? Hoiatuseks. Kasvõi selle eest, et me mõne aja pärast ei peaks aardega tähistama näiteks ühe erakonna kaheksanda suurkogu nimelist Keskmise Ahtru mõisa vms.
Aga Vinni NST-le on kohalikud püstitanud mälestuskivi. Põhjust justkui leiaks ka. 1970ndate keskpaigaks oli elu maal tugevamates majandites parem kui linnas – süüa oli rohkem, palk oli parem, eluaseme sai ka lihtsamini. Paljuski olid selle taga leidlikud ja asjalikud kolhoosiesimehed või sovhoosidirektorid, kes leiutasid seaduse piiril olevaid viise oma majandit edendada. Edendasid ka – kuni kinni pandi. Vinni NST kauaaegne direktor Heino Kallaste oli just selline mees, oma kahtlasevõitu minevikust hoolimata. Ja eks see mälestuskivi tekitas ka omaette poleemikat – aga seda guugeldab igaüks juba ise.
Kuigi aarde logimisele lisatingimusi panna ei tohi, paneme ühe siiski: logimise ajal peab logija olema suuteline kolm korda järjest kõva häälega ja vigadeta ette lugema selle kontori täisnime nii eesti kui vene keeles J.