Klassikaline lihtne multiaare kuulub seeriasse "Mitte vähem Romantiline Rannatee".
Laelatu puisniit on väga vana. See on märgitud juba 300 aasta tagusel Virtsu mõisamaade kaardil. Niidetavana (ja servades karjatatavana) on see kasutusel olnud sajandeid. Kõrgemad kohad võisid mere alt laidudena vabaneda umbes 2000 aasta eest. On võimalik, et laiud võeti karjamaadena kohe kasutusele, mistõttu võis Laelatu algusest peale kujuneda puisniiduks ja õiget metsa pole seal kunagi olnudki.
Vanasti niideti heina tervel puisniidul — see tähendab ligi 150 ha ulatuses, ent juba aastakümneid pole sellel paigal enam majanduslikku tähtsust. Praegu hoitakse seda looduse ja inimese ühisloominguna tekkinud kapriisi alles ainult tänu riiklikele toetusrahadele. Tänapäeval niidetakse Laelatus 15 hektaril, puisniidulaadne on 25 hektarit, potentsiaalselt võiks niit olla aga kuni 120 hektari suurune.
Laelatu puisniit on justkui poollooduslik “muuseum”, kus on varjul palju haruldasi taimeliike ning liigilise mitmekesisuse rekord. Siin võib leida kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab kuni 76 liiki soontaimi; mujal Euroopas on need numbrid väiksemad. Ühtekokku on Laelatult leitud ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki. Otse puisniidult on leitud 225 liiki. Siin kasvab umbkaudu 2/3 Eesti käpalistest ehk orhideedest — kokku 23 liiki. Laelatu puisniidul kasvab 30–40 kaitsealust taimeliiki, sh kärbesõis, kaunis kuldking ning valge ja punane tolmpea. Paraku on Laelatu taimerikkus hakanud vähenema. 2016. aastal loendati ühel ruutmeetril juba vaid 66 taimeliiki.
Oma erakordsuse tõttu on Laelatu olnud juba ligi pool sajandit botaanikute ja ökoloogide erilise tähelepanu objektiks. Laelatus asub Eestis kõige pikemalt (juba üle 40 aasta) järjepidevalt uuritud botaaniline püsivaatlusplats. Botaanikud on Laelatus taimi uurinud üle 50 aasta ja teinud seal hulga katseid. 1960.–1970. aastail mõõdeti puisniidul välja proovilapid, mida väetati. 1981 lõpetati väetamine ja edasi jälgivad botaanikud, kuidas looduslik taimekooslus proovilappidel taastub. Liikide arvukus taastub proovilappidel üllatavalt aeglaselt. Niidul on tehtud katseid kuni selleni välja, et sinna pandi üles suured peeglid uurimaks, kuidas mõjub taimedele topeltvalgus, ja külvati proovilappidele suhkrut.
Puisniit on ilus koht niisama jalutamiseks ja erinevate aastaaegade nautimiseks, mis annab silmad ette enamikule “päris” parkidest. Tasahilju liikudes võib märgata üle puulatvade jahile lendavat merikotkast või kuulda toiduotsinguil olevat sookurepaari. Kevadel kostavad siia Kasselahe ääres pesitseva hüübi kumedad huiked. Hämarikus võib kergesti näha suurekasvulist händkakku, samuti liiguvad puisniidul metskitsed, üksikud põdrad ja aeg-ajalt ka juurikaid kaevavad metssead. Laelatu piirkond on tuntud veel ka suure seene- ning putukarikkuse poolest.
Oluline info
- Laelatu puisniidul on lubatud jalutada kevadsuvel kuni jaanipäevani. Uuesti võib puisniidul uudistada ning marju ja seeni korjata pärast heina niitmist. Seega on aare kättesaamatu 25.06 kuni hein saab niidetud.
- Suvisel ajal võib liikuda vaid mööda teid.
- Hoiduda tuleks rannaniidule minekust — seal toimuvast saab hea ülevaate raudteetammilt.
- Külastusinfo: info.matsalu@rmk.ee
- Laelatu puisniidule teeb ringi peale umbes 1 tunniga. Kui aga on soov huvitavamaid taimi üles leida, tammil linde vaadelda või pikemalt pildistama jääda, siis kulub 2-3 tundi.
Allikas: DELFI
Laelatu košpļavā atļauts pastaigāties pavasara vasarā līdz pat ceriņu dienai. Atkal var pušķot pļavā un novākt ogas un sēnes pēc siena pļaušanas. Tātad aare ir nepieejama 25.06-31.07.
Vasaras laikā var pārvietoties tikai pa ietvēm.
Jāizvairās no došanās uz pludmales pļavu – tur notiekošo var labi izprast no dzelzceļa dambja.