EST: Antud seeria on loodud meenutamaks kunagist kitsarööpmelist Riiselja -Ikla raudteed. Tee avati liikluseks lõigul Riisselja-Orajõe 24.01.1923. Korraline reisiliiklus hakkas toimuma esialgu ainult kolm korda nädalas, puidurongid käisid iga päev. Raudtee pikendati Orajõelt Iklani 1925.a., aga Läti poolt asuva Ainaži jaamaga jäi ühendus loomata . Ikla ning Lätis asuv Ainazi jaama ühendasid sakslased Teises maailmasõjas. Liin suleti 30.09.1975.a., olles seega viimane üldkasutatav kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Laiksaare raudteejaam oli kitsarööpmelise Riisselja–Orajõe raudtee 19. kilomeetril. Jaama asukoht jääb tänapäeval Pärnumaa Häädemeeste valla Nepste külla. Rajamisel jäi see Laiksaare valda. Laiksaare raudteejaam suleti 1975. aastal. Jaamahoone on hävinenud , säilinud on jaama lähedal asunud tööliste elamu varemed . Laiksaarele eelnes Riisselja poolt Timmkanali raudteejaam ja järgnes Massiaru raudteejaam.
ENG: Selle sarja eesmärk on mälestada endist kitsarööpmelist Riisselja-Ikla raudteed. Tee avati liikluseks lõigul Riisselja-Orajõgi 24. jaanuaril 1923. Regulaarne reisijatevedu toimus esialgu vaid kolm korda nädalas; Puitu vedavad rongid sõitsid iga päev. 1925. aastal pikendati raudteed Orajõest Iklasse, kuid Läti-poolse Ainaži jaamaga ühendust ei loodud. Ikla ja Ainazi jaam Lätis ühendati sakslaste poolt Teises maailmasõjas. Liin suleti 30. septembril 1975, olles seega viimane avalik kitsarööpmeline raudtee Eestis. Laiksaare raudteejaam oli raudteejaam kitsarööpmelise Riisselja – Orajõe raudtee 19. kilomeetril. Täna asub jaam Pärnumaal Häädemeeste vallas Nepste külas. Kui see asutati, asus see Laiksaare vallas. Laiksaare raudteejaam suleti 1975. aastal. Jaamahoone on hävinud, säilinud on jaama lähedal asuva tööliste elumaja varemed. Laiksaarele eelnes Riisseljale Timmkanali raudteejaam ja järgnes Massiaru raudteejaam.