A lady in Suurpea, who came there as a wife of an Ensign in 1960: no it does not feel sad, it was like it was. The military left in 1994, right after that the locals started to dissemble things. They didn’t say steal or rob, but to take away… Plumbing has been excavated, everything that might make sense has been taken away. Now two drunkards sell bricks by piece … What people are these who turn a school house into a waste dump…)
Siin majades elas seltskond, kes töötas üle tee "instituudis" ja uuris allveelaevade demagnetiseerimist. 1994 kolis enamus neist Eestist välja. Peale seda hakkasid need, kes jäid, asju ära viima. Paiku 2008 vestlesin siin lähedal pikalt ühe eestikeelse lipnikuprouga, kes siis kurtis, kuidas kohalikud joodikud telliseid tükikaupa müüvad jne. Ja kõige rohkem läks talle hinge see, mis inimesed endise koolimajaga olid teinud - sellesamaga, kus nende endi lapsed käinud olid.
Kurb aare, ettevaatust otsimisel!