Ajaloost on teada, et Vasalemma karjääri rajas parun Nikolai von Dehni aastal 1931. Hetkel kuuluvad lubjakivi lasundi kaevandusõigused Nordkalk'ile ning nad alustasid tegevustega 1996.
Vasalemma karjäär, kus toodetakse erinevates fraktsioonides ja erineva kvaliteediga jahvatatud lubjakivitooteid tehnoloogilisteks ja enamasti ehituslikeks eesmärkideks.
Peamised tooted: lubjakivi, lubjakivi pulber
Nordkalki Vasalemma lubjakivikarjäär on piirkonna üks suurimaid karjääre. Tulenevalt karjääri suurusest ja maavara mitmekesisusest on meil võimalik pakkuda oma klientidele nii heade keemiliste kui ka füüsikaliste omadustega lubjakivi. Praegusel hetkel toimub karjääris ehitusliku lubjakivi kaevandamine, mida kasutatakse teedeehituses ja ehituses. Vasalemma karjääri ehituslikku lubjakivi iseloomustab hea purunemiskindlus.
Vasalemma lubjakivimaardla võeti maardlate nimistus arvele 1997. aastal kahe eraldi asetseva maardlaosana: Padise Paemurrud nr 1 ja Padise Paemurrud nr 2. (joonisel)
Padise Paemurrud nr 1 (Vasalemma asula territoorium, edelaosas rallikrossirada) maavara on arvele võetud tehnoloogilise lubjakivina. Killustiku survetugevusmark on 400 ja külmakindlusmark 25. Kivim on kõlblik ehituslubja ja madalamargilise killustiku tootmiseks. Ligikaudu 90% maardlaosa varudest on põhjaveetasemest allpool. Ala on osaliselt asustatud. Kvaliteetse tehnoloogilise lubjakivi saamine eeldab valikkaevandamist. Maardlaosa ei ole kasutuses.
Padise Paemurrud nr 2 maardlaosa paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas ja asub Vasalemma alevikust ida pool. Pindala: 539,55 ha. Ala paikneb Vasalemma kihistu avamusel. Kasuliku kihi moodustavad Vasalemma kihistu jämekristalliline, biohermne ja savikas lubjakivi ning Kahula kihistu savikas lubjakivi. Vasalemma kihistu keskmise paksus on 8,4 m (1,0–15,8 m) ja selle lamamis paiknevat Kahula kihistu lubjakivi on arvele võetud keskmise paksusega 22,9 m (0–31,4 m). Katendiks on saviliiv ja liivsavi keskmise paksusega 4,1 m (lisaks kasvukiht maksimaalselt 0,2 m).
Padise Paemurrud nr 2 maavara on arvele võetud ehituslubjakivina. Killustiku survetugevusmark on 400–600 ja külmakindlusmark 25. Ehituslubjakivi sobib killustikuks ja ehituskiviks.
Mäeeraldise põhjaosas leidub kõrgemargilist lubjakivi, millest toodetud ehituskillustik vastab purunemiskindluse kategooriale LA30–35. Padise Paemurrud nr 2 maardlaosa reljeef on tasane, karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse Vasalemma jõkke. Vasalemma karjääri mäeeraldises kaevandatakse Vasalemma kihistu lubjakivi. Lamamis olev Kahula kihistu lubjakivi jääb mäeeraldisest sügavamale. Mäetöödega ei tohi põhjavee tase praegu langeda alla 16,5 m, kuna see võib mõjutada Vasalemma aleviku ja ligikaudsete elamute veevarustust. Kui edaspidi kavandatakse kaevandada praegusest mäeeraldisest sügavamal asetsevat Kahula kihistu lubjakivi (varu on arvele võetud), siis tuleb leida lahendus ka võimalikele veevarustuse probleemidele või kaevandada karjäärist vee väljapumpamiseta. Maardlaosal paiknevad mõned pärandkultuuri objektid, looduskaitselisi piiranguid ei ole. Maardlaosast lääne pool on mõned III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvupaigad (joonisel).
Nordkalk ASil on lubjakiviga varustuskindlus olemas tunduvalt kauemaks kui aastani 2024, kui lõpeb kaevandamisluba, kuid vajalik on arvestada kivimi väga muutlikku kvaliteeti kogu maardlaosa alal. Väljaspool mäeeraldist on aktiivset tarbevaru 16 037 tuh m3.
Karjääris on laiendamisvõimalused olemas ka sügavuse suunas (aktiivse tarbevaru plokkide lamamis on arvele võetud 59 025 tuh m3 reservvaru keskmise paksusega 13 m) ja ka lõuna suunas, kuid siin tõenäoliselt kivimi kvaliteet ei vasta kõrgemargilise ehituskillustiku nõuetele. Maardlaosa läänepoolsel alal levib lokaalselt hästi töödeldav nn „Vasalemma marmor“ (marmorilaadse struktuuri ja tekstuuriga lubjakivi), mis sobib ehituskiviks. Kasuliku kihi – Vasalemma ja Kahula kihistu avamusalad (joonisel) levivad nii lääne (Vasalemma maardla Padise Paemurrud nr 1) kui ka ida (Suure-Aru looduskaitseala ning Tuula lubjakivimaardla) suunas.
Aardes on just Vasalemma karjäärist pärit lubja killustiku tükid. Võib mälestuseks ühe kaasa võtta, kui kellelgi pole. Aaret avastades arvestada ilmastiku olusid sest vihma ja lume korral on ilmselt suurem libisemise oht.