Ankrupaik (ingl anchorage, vn якорная стоянка), kaldalähedane, sobiva sügavuse ja põhjaga ning võimalikult tuulte ja lainetuse eest varjatud veeala reidil, lahes või jõesuus ankrus seismiseks. On enamasti märgitud merekaartidele ja tähistatakse poide, paak- ja haalamispoide ning toodritega. (Mereleksikon 1996)
Või Tõnu Õnnepalu moodi:
Armas, vaata, sa pole
ankrupaik mulle, kus kettides hõljuvad vetikad.
Tõsi, minagi igatsen Puhkust, igatsen uinuda sinus
ja et midagi enam ei tuleks ja see oleks lõputu peatus,
suvekeskpäev, kui päike näib peatuvat iseenese tulises unes.
Aga ma tean, et Nimetu
keelab veel seda ja et me kumbki ei tohi
kauaks sulgeda silmi ega elamata jätta oma elusid.
Meie kummagi laev ei ole veel vrakk,
miks me siis ei peaks minema teele
(ei, mitte teele, sest vete peal pole teed),
kui jäägi on kadunud valgmalt
ja ma näen, kuidas linavästrik
joonistab liivale uute maade kaarti?
Leia sinagi oma ankrupaik ja see aare. Lähedal asub suht populaarne ujumiskoht, kus on Muhu mõistes ebatavaliselt palju rannaliiva.
NB ankrud ei ole vahetuskaup! Ettevaatust nendega.