Vanad sõbrad Kalmer Tennossaar ja German Titov olnud kord Saaremaal lustimas. Jõudsid kena mõisa juurde - Pilguse nimeks. Titov vupsanud üle aia pildistama ja uurima, Tennossaar oodanud autos.
Varsti aga tulnud Titov hirmsa jooksuga ja tagasi. Ikka, vups, üle aia. Tennossaar siis küsinud, et miks sa, sõber, niimoodi jooksed ja üle aedade ronid. Titov vastanud, et kui ta seal maja uuris, tulid tema poole kaks kindlal pikal sammul liikuvat valges kitlis meest ... No ja siis tuli joosta ...
"Aga ikkagi, miks sa sedasi ära jooksid? Oleksid võinud ju öelda, kes sa oled ja miks sa siin uudistad ..."
"Kuidas sa aru ei saa, kui ma oleks öelnud, et ma olen kosmonaut German Titov ja väljaspool aeda ootab mind mustas Volgas Kalmer Tennossaar, oleks mind koos teiste kosmonautidega samasse palatisse pistetud."
Selgituseks: Pilgusel oli nõukogude ajal hullumaja. Praegu on seal uhke majutuskoht. Lisaks on koht seotud veel ühe tähelepanuväärse isiksusega, kellele pühendatud veel tegemata aarde jaoks on sealsamas ka kenasti ruumi. Konteineri suurus nakro. Aardele on tehtud testleid.
Заправлена ракета, конечно, не водою,
И кнопку пусковую пора уже нажать.
Давай-ка мы, дружище, отойдём в сторонку,
Ах, хоть бы улетела - не дай бог вновь сливать.
Я верю, друзья, что пройдёт много лет,
И мир позабудет про наши труды.
Но в виде обломков различных ракет
Останутся наши следы,
Но в виде обломков различных ракет
Останутся наши следы.
Linke lugudega loe:
Õhtuleht
Maaleht
Kroonika
Õhtuleht
ERR