RMK marjataskud on kohad tee kõrval, kuhu saab oma sõiduvahendi jätta, et metsa marjule või seenele minna. Samuti on enamikes taskutes marjulistele pingid puhkamiseks. Antud sarja aarded tutvustavad teile neid punkte natukene lähemalt. Igas punktis on vajalik info edasi liikumiseks ja aarde avamiseks.
Kukemari on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõðsas. Sageli kasvab kukemari koos kanarbikuga. Kukemarja lehed meenutavad pisikesi okaspuude okkaid. Kukemari on meil küll üpris tavaline, kuid marjataimena teda kuigivõrd ei kasutata. Esiteks on kukemarjade viljad üpris maitsetud ja suurte seemnetega. Ja teiseks asub Eesti kukemarja jaoks liiga lõunas ja meie taimedel ei teki kehvadel aastatel marju üldsegi. Põhjapoolsemate alade kukemarjad on maitsvamad, mahlakamad ja neist valmistatakse samasuguseid toite nagu meil mustikatest ja pohladest.
Esile tuleb tõsta marjade kõrget C-vitamiini sisaldust, Seetőttu on nad päikesevaesel põhjamaal väärtus likuks ravivahendiks. Kukemarju võib säilitada samamood vee sees nagu jöhvikaidki.
Ehkki kukemarja nimes on küll sees sõna "mari", ei ole tema viljadeks tegelikult üldsegi mitte marjad. Need on hoopis luuviljad, mille sees on kolmetahulised köva luukestaga seemned.
Nagu enamikule rabataimedele kombeks, nii paljuneb ka kukemari pikkade maapealsete roomavate varte abil. Maapealne kasvuviis ei sega varte pidevat juurdumist ja nii võib emataime ümber tekkida enam kui meetrilaiune kukemarjaring. Selle ringi võsud on aga kokku tegelikult ainult üks taim.
Mönikord võib selliselt taimelt leida palju marju, teiselt sealsamas kõrval aga mitte ainsatki. Millest selline asi võiks tingitud olla? Kukemari on kahekojaline. See tähendab, et ühtedel taimedel on ainult emasõied ja teistel isasõied. Nii ei arenegi osadel taimedel mitte kunagi vilju. Pöhja-Eestis võib aga leida kukemarja ühekojalist alamliiki, mille õites on samaaegselt nii tolmukaid kui ka emakaid.
Allikas: RMK