Nagu mullu ja muistegi:
Venemaa. Kõnnib taat poodi, teeb oma ostud, pobiseb lõpuks veel, et vaja kassile hirssi osta. Toidad kassi hirsiga?, ei jõua müüja ära imestada. Noh, kes teda lihaga toita jõuab, see on kallis. Aga hirss on odav. Viskan peotäie õue peale maha, varblased tulevad nokkima, kass vaadaku ise, mis edasi teeb.
Siin on karudega umbes samamoodi, eks need tahavad ka enne talveund ... Ja karusid siinkandis on, - krt, vist siiski mitte.
Aga proovime. Loodetavasti ei anna kohalikud tappa, kui siia metsa ka mõne karu nõiume.
Ligipääs ei olegi seekord maasturiga_huvitav. Karutoitu võib iga tulija ise kaasa võtta. Lõkkekohta ei ole ja lõket ei tee. Tooli võib kaasa võtta, siis saab karusid oodates istuda ja kunagisi rannavalle metsa all vaadata,