Siin vanas Vohnja Metsakülas aardeid juba jagub, aga siin, Kaerassaares, ikka veel tühjus. Olgu siis siin ka üks tops, ja küll need seni karbita Kohtu, Karussaare ja Jõeotsa ka karbistatud saavad. Ikka tasa ja targu.
Kaerassaarde saab autoga praktiliselt treppi. Vali hea ilm, sõida siia künkale, vaata ja naudi. Ja siis tuleta minevikust mõni lugu meelde.
Näiteks minu teada selle talu viimasest elanikust Kaerassaare Hertast või veel kellestki - keegi ikka teab midagi. Sest - maastik elab seni, kuni püsib viimane lugu