EST: Aare on peidetud 2024. aasta advendiseeria 29. detsembri aardena.
Müüt räägib, et jumalanna Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee eales tema pojale Baldrile viga, jättes aga välja puuvõõriku, sest too tundus olevat kahjutu ja süütu taim. Aga just puuvõõrik sai Baldrile, tema pimeda venna Hödri käe läbi visatuna, saatuslikuks.
Traagilise lõpuga versioon:
Peale kalli poja Baldri surma käskis Frigg puuvõõrikul aegade lõpuni suudelda kõiki, kes tema alt läbi kõndisid ja enam kunagi ei tohtinud puuvõõrikul olla mingit seost surmaga. Puuvõõriku valged marjad on legendi järgi Frigga pisarad.
Õnneliku lõpuga versioon:
Jumalatel õnnestus armastatud jumal Baldr taaselustada. Suurest õnnest kuulutas Frigg, et puuvõõrik on nüüdsest hetkest armastuse sümbol ja lubas suudelda kõiki, kes puuvõõriku alt läbi kõndisid.
Tore teada:
- Kuna puuvõõriku seemnete levik on seotud lindudega, kes marju söögiks tarbivad ja siis väljaheidete näol levitavad, siis anglosaksi keelest on pärit nimi ,,mistel,, (junn, kaka) ja ,,tan,, (oks, raag) – mis kokku annab junnioks või kakaraag (vms😊)
- Druiidid pidasid puuvõõrikut pühaks, kuna see on igihaljas ning kannab vilja ka sel ajal, kui kõik teised taimed näivad surevat. Nad uskusid, et sel on võime parandada viljatust, parandada närvihaigusi ning võidelda kurja silma vastu.
- Puuvõõrikule on omistatud müstilist jõudu, mis toob majapidamisele õnne ja peletab kurje vaime.
- Vanad Roomlased seostasid puuvõõrikut rahu, armastuse ja mõistmisega ning tavatsesid riputada puuvõõrikut ukse kohale, sest see kaitses halva eest.
- Puuvõõriku all suudlemise kombe kohta leiab andmeid juba keskaegsest Euroopast, aga see sai tõeliselt populaarseks 19. saj. Inglismaal ja Ameerikas.
- Algne komme oli, et enne inimese suudlemist nopiti puuvõõrikust mari ja kui kõik marjad olid otsas, ei tohtinud enam suudeda. Naise jaoks tähendas suudlusest keeldumine halba õnne.
- Puuvõõrik on puude võraokstel kasvav poolparasiittaim. Ta kinnitub peremeespuu külge ja omastab vett ja vajalikke toitaineid. Sel põhjusel on ta ka talvel haljas.
- Puuvõõrikul on tuhandeid liike. On liike nii punaste kui valgete marjadega.
- Puuvõõrik on mürgine.
- 1 kääbus-puuvõõriku liik, mis on levinud USA-s, levitab oma seemneid nii, et need plahvatavad küpsenult kuni 15 m kaugusele.
- Tõestamata andmetel on puuvõõrikust abi vähiravis ja kemoteraapia kõrvalnähtude leevendamisel
- Puuvõõrik pakub, lisaks toidule, kaitset ja pesitsusvõimalusi mitmetele lindudele, liblikatele ja ka pisematele loomadele
- Esimene tõend puuvõõriku kasvamisest Eestis pärineb 2007. aasta suvest, mil ta avastati Meerapalu lähedalt vahtralt.
Lõpukoordinaatide saamiseks sisesta checkerisse hariliku puuvõõriku seltsi ladinakeelne nimetus (taksonoomia)
ENG: This cache was hidden as a Year 2024 Advent Series 29. December Cache.
According to the 13th century Prose Edda, the goddess Frigg had everything swear an oath not to hurt her son Baldr, except for mistletoe, because "it seemed too young" to her for that. After this at the assembly, other gods had fun by shooting at him, or hurling stones, without him being injured at all. Loki, wishing him dead, tricked Baldr's brother, the blind god Höðr into throwing mistletoe at Baldr, killing him.
Tragic version of ending:
After his death, Frigg vowed that Mistletoe would kiss anyone who passed beneath so long as it was never again used as a weapon.
Sunnier version of ending:
Gods were able to resurrect Baldur from the dead. Delighted, Frigg then declared mistletoe a symbol of love and vowed to plant a kiss on all those who passed beneath it.
Fun facts:
- Ancient Anglo-Saxons noticed that mistletoe often grows where birds leave droppings, which is how mistletoe got its name: In Anglo-Saxon, “mistel” means “dung” and “tan” means “twig,” hence, “dung-on-a-twig.”
- Celtic Druids valued mistletoe for its healing properties and likely were among the first to decorate with it.
- The Druids believed mistletoe was sacred, a religious symbol. Mistletoe could even provide protection from witches and ghosts.
- Pagan cultures regarded the white berries as symbols of male fertility.
- The Romans associated mistletoe with peace, love and understanding and hung it over doorways to protect the household.
- The custom of kissing under Mistletoe may date from 1500s in Europe, but grew very popular at 19th century in England and America
- Man was able to kiss any woman underneath the mistletoe, and a berry would be picked with each kiss. It was good luck to accept the kiss and bad luck not to.
- Mistletoe is parasitic plant. It stays green all winter because it sucks minerals and water from its host tree.
- There are over a thousand varieties of mistletoe.
- Some species of mistletoe are poisonous.
- The ripe white berries of dwarf mistletoe, native to western U.S., explode to scatter their seeds as far away as 50 feet.
- Some doctors prescribe mistletoe to cancer patients to help ease side effects from chemotherapy.
- Mistletoe plants can provide nesting grounds for birds and small animals.
You will get final coordinates by inserting order of mistletoe plant (scientific classification, latin)
Saate oma mõistatuse lahendust kinnitada rakendusega
certitude.