Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis Lahetaguse mõisas Salme lähistel Saaremaal 20. septembril 1778. aastal. Juba 10-aastasena saadeti ta Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse ja kogu tema edasine elu oli seotud meresõiduga ning erinevate laevastike juhtimisega. Teenides laevastikus, tõusis ta mitšmanist admiraliks. Ligi kolmandiku oma meremehetööst tegi admiral Eestis, peamiselt Revalis/Tallinnas.
Andeka meremehe suurimaks saavutuseks loetakse tema juhtimisel toimunud laevade Vostok ja Mirnõi ümbermaailmareisi aastatel 1819–1821. Selle põhjalikult ette valmistatud ekspeditsiooniga jõuti Antarktise mandri lähistele, nähti mandrijää serva mitu korda ja nii saigi esimese oma silmaga Antarktise mandrit näinud inimese au endale Saaremaalt pärit Bellingshausen.
20. jaanuaril 1820 jõudis Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioon Antarktise mandri vahetusse lähedusse. Püsiva mandrijää esmamärkamine fikseeriti admiral Bellingshauseni poolt 27. jaanuaril 1820. aastal, mistõttu paljud teadlased peavad teda kuuenda mandri esmaavastajaks ning eduka ekspeditsiooni eest pälvis Bellingshausen viitseadmirali ja 1843. aastal admirali aukraadi ning 1845. aastal oli ta üks Vene geograafiaseltsi asutajaid.
1830. aastatel, olles juba tõusnud admirali auastmeni, teenis ta riiki Tallinnas, olles ühe sõjalaevade koondise komandör. Saaremaalt pärit admiral on maetud Kroonlinna ja seal on ka temast mälestusskulptuur. Tema nime kannab maailmakaardil ligi paarkümmend kohta.
Just Saaremaal veetis tulevane Antarktika üks avastajatest oma esimesed 10 eluaastat.
Saaremaa Merekultuuri Seltsil võttis 10 aastat aega, et erinevad takistused ja ka erimeelused Vene admirali mälestuse jäädvustamiseks Saaremaal ületada. 26-tonnisele kivirahnule kujundas Bellingshauseni merereisi kahe sajandi taguse marsruudi ümber Antarktise mandri skulptor Margus Kadarik.
"Muidugi tema sünnikoduks loetakse Lahetaguse mõisa, mis ei ole päris siin, aga Pilguse mõis kuulus ka Bellingshausenitele ja küllap ta oma esimese 10 eluaasta jooksul ka siin jõudis joosta," rääkis Saaremaa Merekultuuri Seltsi juht Rein Sepp.
"Poliitilisi jõuõlgu võib alati leida, aga see ei muuda seda, mida ta tähendas maailmateadusele. Ja sellest tulebki eelkõige lähtuda," sõnas Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.
Infoallikad: www.err.ee ja minusaaremaa.ee
Wikipedia in English is HERE
Tema järgi on nime saanud:
- nõgu ja atoll Vaikses ookeanis Seltsisaarte saarerühmas
- neem Sahhalinil
- neem Lõuna-Georgia saarel
- Bellingshauseni meri Antarktikas
- rannik Peeter I saarel
- šelfiliustik Antarktises
- mägi Antarktises
- teaduslik polaarjaam Antarktises
- saar Araali meres
- saar Lõuna-Sandwichi saarestikus
- kraater Kuu tagaküljel
- asteroidide vöö üks asteroide
- purjekas, millega Eesti meresõitjad on teinud mitu ajalukku minevat merereisi
- ja nüüd ka üks geopeituse aare Saaremaal.