Lihtne ühepunktimulti. Easy, one point.
EST: Algas kõik sellest, kui üks Kabli külas asunud talu nimetati ümber 1797 aastal uueks külaks – Dreimannsdorff. Ja nii edasi, kõik see, mida saate lugeda Wikipediast.
Mina aga tahaks rääkida teile hoopis sellest, et Nõukogude võimu saabumisega rajati siia kalurikolhoos, pisike-pisike, nimega “Kalur”. Juba nimelt vähemambitsioonikas, kui näiteks „Kommunismi Lipp” Uulus, kolhoos „Vaal” Pärnus ja „Nõukogude Partisan” Kihnus. Lõpuks muidugi neelas nad kõik “Pärnu Kalur”.
Kuid sellel pisikesel kalurikohoosil oli tubli esimees, kes enne veel, kui suuremad käpa peale said, ehitas siia Harri Kingo tüüpprojekti järgi kolhoosiklubi. No venitas ta muidugi selle kahe akna võrra pikemaks, sel ajal sai nii…. Kuid mis teeb sellest klubist erilise koha siiani, on skulptor Aulin Rimmi dekoratiivkunstiteos. Seda kirjeldatakse kui kolme metallvarbadest komponeeritud naisfiguuri, kes staatilistesse poosidesse suletuina mõjuvad nagu vanad egiptlased keset tempokat korvpallimatši. Valmis teos sai ning vaatamata aegade muutumisele on ta kohalike poolt väga hinnatuna jätkuvalt saali seinal.
Nägema satud seda siis, kui uksed on lahti ja küsida julged. Aga, et ei oleks ainult tühi jutt, siis panen siia ka pildi juurde. On vanad egiptlased?
Tava-aardest sai multi, kuna kohalik kodanik ei soovinud oma lähedusse ekslevaid inimesi.
Raamatukogu on geosõbralik.
ENG: It all started when a household located in the village of Kabli was renamed in 1797 to a new village - Dreimannsdorff. And so on, and on and on … all that you can read on Wikipedia.
I, however, would like to tell you about the fact that with the arrival of the Soviets, a fisherman's collective farm was established here, tiny, tiny, called "Kalur". Namely less ambitious than, for example, "Kommunismi Lipp" in Uulu, collective farm "Vaal" in Pärnu and "Nõukogude Partisan" in Kihnu. In the end, of course, "Pärnu Kalur" swallowed them all.
But this tiny fisherman's farm had a good chairman, who built a kolkhoz club here according to Harri Kingo's standard project before the bigger ones got a foothold. But what makes this club a special place to this day, is the decorative artwork of sculptor Aulin Rimm. It is described as three female figures composed of metal toes locked in static poses, acting like ancient Egyptians in the middle of a fast-paced basketball game. The work was finished, and despite the change of times, it is still on the wall of the hall, highly appreciated by the locals.
You can see it when the doors are open and you dare to ask. But so, that it's not just empty talk, I'll add a picture here as well. Are there ancient Egyptians?
Library is geofriendly.