Silmakivi on saanud oma nime lähedal asuva väikese merelahe järgi, mille sügavale maasse ulatuvat soppi kutsutakse silmaks. Rabakivist koosnev rahn paikneb klibusel pinnal ning selle kuju ja asend viitavad jääaja liustike liikumisele, mis kivi siia tõid. Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks piiripunktiks.
Rahn on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all.