Vana kivisilla alt läbi voolav jõgi on aastakümneid näinud igasugu rändureid, kuid kohalikud teavad rääkida ühest erilisest mehest nimega Ants. Ants oli silla vaht ja suur kalamees, kes veetis peaaegu kõik oma päevad jõe kaldal, jälgides veevoolu ja kuulatades vee kohinat.
Inimesed kutsusid teda lihtsalt Silla Antsuks. Räägitakse, et Ants oli kohaliku jõe hingeelu tundja – ta teadis täpselt, millal vesi tõuseb ja millise kivi taha kalad varju poevad. Kuid veelgi enam armastas ta teelistele lugusid jutustada ja neile teejuhiseid jagada. Enne kui Ants vanaduspõlves edasi rändas, jättis ta silla konstruktsioonide vahele väikese laeka. Ta ütles, et see on tema viimane "tervitus" kõigile neile, kes peatuvad hetkeks, et jõe kohinat kuulata ja voolavat vett nautida.
Nüüd kannabki see peidupaik Silla Antsu nime, et tuletada igale geopeiturile meelde vana sillavahi tähelepanelikkust ja rahuliku jõe võlu.