GCZAMG Unique in Europe (Traditional Cache) in Estonia created by Pioneer76

This cache has been archived.

Pohatu Nuva: http://www.geopeitus.ee/aare/545

Hello!
I'm archiving your cache as it has been disabled for more than a one month and it is lost or completely damaged. Usually caches are visited and maintained within 30 days after disabling.
If you wish to unarchive your cache then please contact me using GC code or link of this cache.

If there are still leftovers from container I would appreaciate if other players could collect them so that there are no trash in the nature.

http://support.groundspeak.com/index.php?pg=kb.page&id=340
Archived by reviewer

The reviewer may archive your cache listing if they find that your cache cannot be published. A cache may be unpublishable because of problems with the description or location. When archiving, reviewers may refer caches to the Geocaching HQ Appeals team.

http://support.groundspeak.com/index.php?pg=kb.page&id=70
Unarchive a geocache

Archiving a geocache is meant to be a permanent action. Only community volunteer reviewers and Geocaching HQ can unarchive caches. This is done only in rare circumstances and only if the cache meets the current geocaching guidelines.

If a cache is archived by a reviewer or staff for lack of maintenance, it will not be unarchived.

If you accidentally archive your cache, contact the reviewer who originally published your listing or another local reviewer. Make sure to explain why your cache should be unarchived. Provide the GC code.

Happy geocaching!

GCZAMG ▼

A cache by Pioneer76 Message this owner

Hidden : 11/11/2006

Difficulty:

Terrain:

Size: Size: micro (micro)

Join now to view geocache location details. It's free!

Watch

How Geocaching Works

Please note Use of geocaching.com services is subject to the terms and conditions in our disclaimer.

Geocache Description:

Cache is hidden in the old Kunda cement factory, which was founded by John Girard de Soucanton in 1870.

Aare asub valges fotofilmi topsis ning kuna elu näitab, et ma peitmisel panen koordinaatidega natsa puusse, siis pidage silmas vihjet ja aarde raskusastmeid!

Pikka aega kõhklesin aardele nime valimisel, aga siis otsustasin tehase rajaja John Girard de Soucantoni asemel rõhutada kompleksi unikaalsust - küll Suka Anton saab peagi ka endanimelise aarde.
Kahjuks ei leidnud ma internetist ühtegi asjalikku linki tsemenditehase ajaloo kohta ning sellepärast trükkisin ümber nullpunktist mõnikümmend meetrit põhja poole jääva autoparkla servas asuva eestikeelse infotahvli teksti, millise lõpuosast selgub ka aarde nimevalik. Kahjuks ei oska teksti autorile viidata!

“Jättes kõrvale roomlaste ehitusalased saavutused, võib tõdeda, et betooni taassünd juba uues kvaliteedis toimus 1750.a. ja on seotud inglase John Smeatoni nimega. 1824.a. patenteeriti esimene tsemenditootmine Inglismaal. Oli sündinud portselantsement, sideaine, mis sai nime sarnasuse tõttu Portlandis leiduva halli loodusliku kivimiga. 1856.a. rajati tehas Saksamaal, 1871.a. esimene tehas Ameerikas. Tollase tsaarivenemaa esimene tsemenditehas rajati Poolas1856, teine tehas ehitati Riiga 1867. aastal.
Rahva seas levib tänaseni arvamus, et merglilademete avastamine tsemenditootmiseks Kundas, toimus tänu muttidele. Mutimullahunnikuid jälgides arutas kohalik mõisnik John Girard de Soucanton (rahvasuus Suka Anton) endamisi, miks mujal on mutimullahunnikud tumedad (huumusmulla värvi), Kundas aga heledad (mergli värvi).
Katsetused, mida viis läbi keemik Viktor Lieven – hilisem tehase direktor, andis häid tulemusi ja 1869. aastal oli Kundasse Venemaa Kolmanda tsemenditehase ehitamise küsimus otsustatud. Põhiosa vajalikust algkapitalist panid kokku sama Soucantonide suguvõsa esindajad. 1870. a. 9. oktoobril asutati tsemenditootmiseks osaühing.
1. tsemenditehase rajamist juhtis Berliinis arhitekti-ehitusinseneri hariduse omandanud Friedrich Wilhelm Alisch. Tänaste liialt nappide allikate varal on võimatu täpselt määratleda osa, mida Alisch etendas nii tehasekompleksi kui ka sealse töölisasula rajamisel, kas tema käe all valmisid ka suuremad ehituskavad või juhtis ta kohapeal vaid nende realiseerimist.
Kasutades ära paikkonna erakordselt soodsaid looduslikke tingimusi , rajati esialgselt kõrge kaldaveeruga Kunda jõe orgu piki nõlvakut kuus põletusahju. Viimaseid nimetati nende väliskuju järgi pudelahjudeks. Tooraineks kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ning kohapealset sinisavi.
Esimesed tehnilised seadmed toodi Hamburgist. Esialgselt plaaniti tehase võimsuseks 3400 tonni (20 000 tünni aastas), mis ka 1875. aastaks saavutati.
Peterburi ja Moskva kasvaval nõudmisel tsemendi järele, laiendati ja täiendati tehast pidevalt – pudelahjude arv tõusis juba kümnele. 1870- ndate lõpuks oli neid 17.
1876-77 rakendati lobrisõlmes aurujõudu – kasutati aurumasinat ja lokomotiivi. Plonnide kuivatamiseks ehitati juurde kahekordne sara.
1879 ehitati esimene telefoniliin Eestis, mis ühendas Kunda mõisa tsemendivabriku ja sadamaga (esimese telefoni ehitas A.G. Bell 1876.a.).
1882 omandas Kunda tsement Moskvas Ülevenemaalisel Tööstusnäitusel 1. auhinna, mis andis õiguse kasutada firma embleemil “riigikulli” kujutist.
Algselt toimetati tsemenditünnid sadamasse hobuveokitel. 1886.a. ehitati kitsarööpmeline raudtee.
1885-1886.a. ehitati tünnivabrik, mille puit toodi Avinurmest.
Tehase tööjõuks olid lähikonna valdade elanikud. Hooajatöölised elasid ajutistes barakkides. Teiselpool jõge oli töölisasula, kus igal töölisel oli kasutada käimla ja köögiga ühetoaline korter. Üht sellist elamut kutsuti “köievabrikuks”. Üheaegselt tehase ehitamisega, valmisid töölistele saun ja pesumaja. 1879.a. oli töölisi 300. 1884-1889 tõusis see arv 400-ni.
Aastatel 1892-1898 ehitati teine vabrik, mis alustas uue, tehniliselt täiustatud tootmisega.

Tsemendi valmistamine vabrikus.
Tsemendi valmistamiseks kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja kohapealset sinisavi.
Mergel puhastati juurikatest ja muudest segavatest lisanditest ning segati lobribasseinis saviga. Vajaliku hulga vee lisamisega, valmistati sellest plonnide vormimiseks sobiv ühtlane segu. Plonnid vormiti käsitsi ja kuivatati katusealustes. Õhkkuivuse saavutanud, põletati neid pudelahjudes, kuhu nad laoti vaheldumisi.koksikihiga. Kõrgel kaldaveerul asuvad ahjud täideti ülevalt kalda pealt ja valmis klinker lasti alt ahju suust välja. Põletusprotsess kestis 48 tundi. Edasi liikus klinker Kunda jõe vee jõul töötavasse veskisse, kus ta jahvatati suurtel veskikividel tsemendiks. Sel teel saadud tsement pakiti puutünnidesse. Ühte tünni mahtus 10 vene puuda, mis on umbes 164 kg.
Tänaseks on enamvähem tervikliku väliskuju säilitanud vaid üks koonusekujuline ahi, ehitatud arvatavasti 1880-ndatel aastatel, olles teatavasti ainus omataoline Euroopas.”

Additional Hints (Decrypt)

Abirzore. Rv byr inwn zvaan fvffr, gheavqn rtn xvir yvvthgnqn. / Ab arrq gb tb vafvqr naq zbir ebpxf

Decryption Key

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M
-------------------------
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z

(letter above equals below, and vice versa)