Old maps are always an interesting material. They provoke all sorts of ideas, links and stories. Such as this:
Once a young lady – Tibin – stood on a crossroad and made her choice. Aadam? Aadu? Kaarel? Villem? Perhaps a smith? Or a Turner? Dunno. Ask for advice – but whom? Or perhaps calculate a little? What would be better? OK, let’s look around a little. What if to multiply the number that appears on the house next to the Rahvamaja by Simuna, then add two Reastvere’s and one Tuimõisa to the product, and then subtracts tenths as much as one Näduvere? But then these seconds should be attached to the previous minute? OK, fine. And what if you take Simuna and add to it two Vaiatu's, three Reastvere's and the number form the wall of the Rahvamaja? Wow, that looks good, this way the second set of seconds gets in place. What about the minutes then? The mailbox doesn’t help anymore; better let’s subtract a Tuimõisa from the current minutes. Clear, that’s the right place for Tibina, was the decision. So Tibin reached her place – right between Aadami and Kaarli-Villemi, but she became weaver’s – Kangru – not smiths or turners lady.
But – there is no place to download the box. A little more south she discovered an old house of granite. She went there to ask for advice again. A talkative lady who lived there told her a long story about the old schoolhouse disintegrating and threatening to bury her alive and that she had been promised a new living pretty soon. But Tibin was only interested in the old surveying staff (benchmark) sticking out of the wall of the house. There was a number on it, hardly legible, but still.
So Tibin first added one minute to both coordinates. Then she took the found number, subtracted 62, divided by ten and got the seconds for latitude. She took the number, subtracted 78, divided by ten and got the seconds for longitude. Went in the direction the staff showed, sat down on the roadside, satisfied, and enjoyed the views.
The distances are longer than 2 km, snow might be an obstacle only with the staff. And show respect to the guardian of the staff, she is not part of the game.
EST: Vanad kaardid on huvitav materjal. Neid uurides tuleb pähe igasuguseid mõtteid, seoseid ja lugusid. Nagu näiteks selline:
Seisis tibin teelahkmel N 58° 52’ 05.4“ E 26° 36’ 05.4“ ja valis. Aadam? Aadu? Kaarel? Villem? Ehk sepp? Või hoopis treial? Ei tea. Küsiks kellegi käest nõu – aga kellelt? Või hoopis kalkuleeriks natuke? Kuidas saaks parem? Oot, vaatame natuke ringi. Kui korrutaks rahvamaja kõrval paistva maja küljes oleva numbri Simunaga, liidaks sinna juurde veel kaks Reastveret ja ühe Tuimõisa ning võtaks tulemusest maha Näduvere jagu kümnendikke? Aga sel juhul käivad need ju eelmise minuti külge? OK, klapib. Ja kui liidaks Simunale veel kaks Vaiatut, kolm Reastveret ning ka rahvamaja seinalt paistva numbri? Voh, hakkab looma, teised sekundid saab ka paika. Aga minutid? Postkast enam ei aita, lahutame praegusest minutitest Tuimõisa. Klaar, seal saabki tibina koht olema, tuli otsus. Jõudis siis tibin oma kohale – kenasti Aadami ja Kaarli-Villemi vahele, aga sai kangru, mitte sepa või treiali tibinaks.
Kuid – vara pole kuhugi panna. Natuke lõuna pool paistis vana maakividest maja. Tibin läks nõu küsima. Jutukas tädi, kes seal elas, rääkis talle pikalt sellest, kuidas vana koolimaja sein praguneb ja kuidas talle kaela kukub ja kuidas ta seal sees surma saada ei taha ja kuidas talle varsti uus elamine lubati orgunnida. Aga tibinat huvitas hoopis vana reeper sealsamas maja seinas. Selle otsa peal oli veel üks arv, küll halvasti loetav, aga siiski.
Tibin pani kõigepealt kummalegi koordinaadile ühe minuti otsa. Siis lahutas reeperilt leitus arvust 62 ja jagas kümnega, sai põhjalaiuse sekundid. Lahutas reeperilt saadud arvust 78 ja jagas kümnega – sai idapikkuse sekundid. Istus tee äärde maha ja nautis rahuolevalt vaadet.
Vahemaad (v.a. viimane lõik) on pikemad kui lubatud 2 km, lumi võib segada ainult reeperi juures. Ja suhtu reeperivalvurisse heatahtlikult, ta ei ole mängus osaline.