Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee, mis lõi piirkonnas võimaluse kaubaveoks. Ennekõike veeti laiali puunõusid ja metsa. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg.
1930ndail aastail moodustasid Sonda-Mustvee liinil veeremi 8 reisi- ja 316 kaubavagunit, ainsama puudus restoranvagun. Tavapäraselt oli ööpäevas käigus viis rongi: hommikul väljus Sondast postirong, õhtul väljus reisirong ning lisaks veel kolm kaubarongi. Peamiseks ülesandeks oli puidu väljavedamine Alutaguse metsadest, hiljem lisandusid Mustvee suunas veetav suhkur, petrooleum, sool, ehitusmaterjalid, põlevkivi, heeringad jpm. Suviti metsavedu vähenes, kuid siis olid käigus liivarongid.
Avinurme jaam oli 57 km pikkuse raudteeharu suurim. Jaamas oli kolm teed, üks tupik ning harutee liiva laadimiseks. Jaamahoone valmis 1928. aastal, kuid põletati 1941. aastal koos suure osaga Avinurme alevikust.
1960. aastate lõpus hakkasid levima kuuldused, et kitsarööpmeline raudtee ei ole oma töös stabiilne ning alustati väiksema liiklusega teelõikude sulgemist. Viimane reisirong sõitis Sondast Avinurme 31. mail 1972, viimane kaubarong 15. juunil.
Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 178,5-meetrine lõik, raudteesild ning veerem, mis koosneb vedurist, kohvik-, looma- ja platvormvagunist ning suslast.
Kõik huvilised on oodatud tegema rongiga nostalgiasõitu maist oktoobrini ehk rongiliiklus avatakse siis, kui ilm on piisavalt soojaks läinud ja veduri uks lahti tuleb, ning rongiliiklus lõpeb siis, kui veduri uks kinni tursub.