EST:
Aegna saart ümbritsevad liiva- ja kivimadalikud, mis on oluliselt takistanud laevaliiklust. Pole kahtlust, et mereohutuse huvides paigaldati saare ümbrusse juba iidsetest aegadest meremärke. Esimene konkreetsem vihje meremärkidest pärineb 22. juulist 1718. aastast. Aegna loodeküljest suundub merre umbes miilipikkune kivimadalik. Madaliku rifi otsal asuvat väikest pealvett kivikari nimetatakse kirjanduses Aegna madalikuks, kus asub Aegna tulepaak. Võib arvata, et see mereliiklusele ohtlik madalik oli juba varasematel aegadel tähistatud. Vanimad andmed sellest 40 jala kõrgusest meremärgist pärinevad Spafarjevi 1821. aasta merekaardilt. 1878. aastast on teada, et sinna paigaldati tulepaak, mis oli esialgu tuleta. 1896. aastal asendati puidust meremärk raudsõrestikuga ning 1910. aastal pandi meremärgile tuli. Kahtlemata olid varasematel aegadel meresihtmärgid ka Aegna kirdeäärest välja ulatuval Lemmiku neemel. Jaan Vali andmetel olid need Lemmiku neemel olema juba 1830. aastal. 1855. aastal uuendati sealseid sihtmärke. 1891. aastal ehitati Lemmiku neeme läänerannikule rauast neljatahulised 12 ja 14 meetrised püramiidid, tipus oli alumisel 2 (pildil) ja ülemisel 3 kera.
Kirjelduse allikas: http://www.aegna.ee/ajalugu/19-sajand/