Glacial erratic boulders in Estonia are large boulders of rock which have been formed and moved into Estonia by glacial action during previous ice ages. They are now registered and protected by Estonian government. These boulders are found in especially large quantities in Estonia.
Most of the boulders greater than 30 metres in circumference found in northern Europe are in Estonia. There are 62 known boulders of this size in Estonia. Some particular large ones have been found in the sea, including some near Osmussaar that are 100 metres diameter. The Estonian boulders were important in the development of the idea that northern Europe was once covered in glaciers.
The 400 metre long hiking trail starts from the Metsküla-Saastna road and leads over a coastal meadow to the boulders. The spot is perfect for learning about the biota and vegetation of coastal meadows, but it should be kept in mind that visiting the meadow is prohibited during the nesting period of birds (from 1st March to 30th June). Also close the gate after yourself and do not come with the dogs, this is a herding area.
[EST] Aare on peidetud Näärikivide lähedusse, Matsalu lahe lõunakaldal.
Näärikivid asuvad Matsalu lahe lõunakaldal Metskülas rannaniidul. Kivideni saab Tuudi– Saastna tee äärest infotahvli juurest otse üle rannaniidu. Tegemist on ilusa kohaga rannaniidu elustiku vaatlemiseks, kuid siin tuleb meeles pidada, et sihtkaitsevööndis on 1.märtsist kuni 30.juunini rannaniidul viibimine keelatud. Tegemist on karjatatava alaga, seega on kariloomade häirimine ning koeraga rannaniidul viibimine lubamatu. Kindlasti tuleb enda järel karjavärav sulgeda.
Kivid on sattunud siia jääajal Soome aladelt. Maksimaalse kõrgeima veeseisu korral on kivid poolenisti vees, muul ajal kuival. Kivid on kaitstavate looduse üksikobjektide nimekirjas ja looduskaitse all.
Legendid Näärikividest Kivide saabumisest ja nime saamisest on liikvel mitmeid legende.
Raamatus ,,Lugusid vanapaganast” räägitakse Lääne-Eesti suurimate kivide kohta, et Vanapagan kui vilets ujuja tahtis üle lahe pääsemiseks silda ehitada. Võtnudki Vanatühi töö käsile, pannud nahkpõlle ette, kuhjanud kivid sisse ja hakanud rannale vedama. Jäänud mees aga tööga hiljapeale, kuulnud kukelaulu ja pillanud oma kandami maha. Nii juhtunud Vanapaganaga mitmes kohas ja nii ongi rannas näha kivihunnikuid või vette ulatuvaid liivaseid maasääri, kõik puha Vanakurja töö, keda segas sillaehitusel kukelaul.
Teine, kohapeal kogutud variant räägib nääriööl olnud kõvast äikesest, mis suure rändrahnu kolmeks tükiks lõi ja sellest kivid oma nime said.
Kolmandaks teavad kohalikud rääkida nääriööl olnud kõvast tormist, mis paksu jääkaane ära lõhkunud ja koos jääga lahepõhjast kivimürakad randa lükanud.
Üle tee oleva talu peremehe nimi oli Jaan Näär. Ehk on see tõeline põhjus, miks kive nii nimetatakse- Näärikivid.
Aarde juurde jõudmisel ning logimisel tuleb arvestada "neljajalgsete mugudega" ning kõige sellega, mis nende elustiiliga kaasneb:)
Vahetusnänniks pistetud: Võtmehoidja, helkur,varrukaembleem, teokarp ja kivike
Et niisama selle aarde pärast sõitma ei peaks, siis ühildage see 17-21 sept Lihulas toimuva "Matsalu Loodusfilmide festivaliga". Saate häid loodusfilme vaadata ning ühtlasi ka aardejahil selga sirutada.