Pirita kloostri taga asuval jõesaarel on kõrgem küngas, mida ümbruskonna elanikud kutsuvad Kabelimäeks. Künka keskel on trapetsiaalse kujuga 170-180 cm kõrgune platootaoline kõrgendik, mis ümbritsetud sideaineta laotud tugimüüriga. Kõrgendikul on kunagi asunud väike ida-läänesuunaline ristkülikukujulise põhiplaaniga mördiga laotud kiviehitis, millest on siiani säilinud vaid vundamendid ja õige pisut seinamüüri alaosa. Hoone 65-70 cm paksuseid seinad on korralikult teostatud, seestpoolt on ehitis olnud krohvitud. Läänefassaadis on olnud 120-130 cm laiune ukseava koos säilinud lävekiviga, selle ees puhtalt töödeldud dolomiitplaat. Hoone rajamisel, võimalik et portaali viimistluse juures, on kasutatud ka tellist. On ähmaseid andmeid, et hoone sees olid mingid puitkonstruktsioonid, põrand oli kiviplaatidest. Hoone ümbruses seni teadaolevalt praktiliselt puudub tavapärane keraamikakilde, loomaluid või metallesemeid sisaldav kultuurkiht, mis näitab, et püsivalt pole siin enne 20. sajandit ilmselt elatud. Tegemist on saladusliku ja täpsemalt läbi uurimata objektiga, mille päritolu, funktsiooni ja rajamisaja kohta liigub erinevaid legende.