ENG:
This is a cache hidden in collaboration with EKS to protect the fish who use Estonian rivers for spawning. Geocachers are used to scare away fishers who ignore the laws. If you see illegal action please call 1313! There are unique wooden geocoins for every protected river.
EST:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Vääna jõe ääres. Aarde kõrval on keset jõge suur kivi, sellest ka antud aarde nimi. Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vääna jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
____________________________
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja Meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila.
Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust "Geocoinid". Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115tk per jõgi. Igal jõel on oma nimega "Geocoin", seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut "Geocoini". Ehk siis kokku iga jõe peal on vähemalt 3 punkti ja Jõgesi on 5. See, kas igas kastis on, sõltub kavalatest peitjatest, kes võtsid aarete peitmise oma kanda. Olen kuulnud, et osades kohtades plaanitakse panna natukese haaval erinevatesse aaertesse, et teil huvitavam oleks. Plaanipäraselt võiks meeneid jaguda huvilistele piisavalt, aga võta kinni. PS: Mõned punktid, mida välijuhid näitasid, olid isegi kogenud peituritele uued ja huvitavad.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis saada e-mail valvuriks@kalastajateselts.ee ning kirja sisuks pane oma eesnimi, perenimi, telefon ja 1-2 lauset endast.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme.
EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk