Kohala kalmumännik on Uhtna-Kohala tee ääres kaitse all maa-alune kalmistu-kalmumännik, kuhu on surnuid maetud 19.sajandi esimesel poolel. Paljude aastakümnete vältel on siit paari jala sügavuselt leitud inimeste luid. Kolhoosiajal tuli siloaugu kaevamisel välja rikkalike panustega matus. Rahvapärimuste järgi olevat kalmumännikusse maetud keegi Rootsi kindral koos tõllaga. Mõnede teadete järgi olevat kalmumännik olnud Liivi sõjas langenute matusepaik, mõnede arvates koguni 13.sajandil Kohala juures toimunud suurema lahingu ohvrite kalmistu. 1972.a. kevadel leiti Kalmumänniku põhjaosast rohkesti pronksehteid, mida säilitatakse Rakvere muuseumis.
Ega siin midagi vaadata polegi, kaevata ammugi mitte.
Männiku bussipeatuses istudes võid vaadata hoopis teede ristumiskohas kasvavat Kohala maadejagamise tamme. 10.oktoobril 1919 võttis Eesti Asutav Kogu vastu Ida-Euroopa riikide radikaalsema maaseaduse. Maareformi käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. Täitus talupoegade ammune unistus saada oma maa peremeheks. Talude saamise 10.aastapäeva puhul istutasid kohalikud talumehed tammeistiku Kohala mõisa poole suunduva allee algusesse.
Aare ripub konksu otsas, mis oli seal enne aarde peitmist!
25.04.19 uus konteiner. Aardes puudub kirjutusvahend!