Eesti mõisaportaalist: Saare mõisa (saksa k Holmhof) olemasolust pärinevad varaseimad andmed 1562. aastast. Keskajal oli ta ordumõis, olles ordule kuuluvate Ida-Saaremaa alade halduslikuks keskuseks. Hiljem oli ta riigimõis, kuni Vene keiser Paul I kinkis ta 1798. aastal Saaremaa Rüütelkonnale. Rüütelkonnamõisaks jäi Saare kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa nimi tuleneb ta asukohast — keskajal paiknes ta Saaremaast veega eraldatud väikesel saarel (Holm). Maakerkega kadunud kunagise väina olemasolu märgivad kaasajal vaid kitsas Kingli jõgi ja Neemi peakraav. Tänini säilinud kivist peahoone püstitati ühekorruselise ehitisena arvatavasti 18. sajandil. 19. sajandi keskpaik lisas hoonele kahe kaaraknaga pealeehituse. Hoones asus võõrandamisjärgselt pikki aastakümneid lastekodu. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, kuigi tugevalt ümber ehitatud kujul. Mõisapargis säilinud väike varemeteküngas on tõenäoliselt jäänuk ordu poolt keskajal kivihoonena väljaehitatud majandusmõisast.
Õhtuleht 2008: Muinsuskaitsjad on seltskonnadaami Anu Saagimit aastaid manitsenud Saaremaale ostetud lagunevat mõisa korda tegema, kuid siiani tulutult. Lõpuks otsustas Saagim mõisa hoopis vaheltkasuga maha müüa. Kaheksa aastat tagasi ostis Saagim Laimjala vallavalitsuselt 450 000 krooni eest omal ajal Saareküla lastekoduna tegutsenud Saare mõisa ning pärast seda on muinsuskaitsjad Saagimit peaaegu igal aastal mõisahoonete laokilejätmise pärast hurjutanud.
Anu olevat mõisa maha müünud, aga 2008 vallast saadud andmetel polevat see tõsi.
Olgu selle omanikuga nagu on, aga hoone laguneb samamoodi edasi. Minge vaadake, kuni veel müürid püsti, aga vaadake ette - lagi võib variseda.
Algselt oli aare hoones. Et aga sissepääsud vahepeal suleti, siis sai paika uus tops väljaspool hoonet 25.08.2022. Vana karp õnnestus hoonest ära tuua 06.07.2024.
aardevalvur