Kalev (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli Lembit. Kaks allveelaeva läksid Eestile maksma kokku 360 000 naela (6,6 miljonit krooni), peale varem saadud summade tuli ülejäänud raha riigieelarvest. Laev ehitati Ühendkuningriigi firmas Vickers and Armstrongs Ltd.
Kalev võeti Eesti Mereväe teenistusse 1937. aasta sügisel. 1940. aastal võttis laeva üle Nõukogude Liit. Laev ei naasnud sõja ajal patrullist ja on siiani teadmata kadunud.
Kalev läks koos Eesti okupeerimisega Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu ning osales mereväeoperatsioonides, kuni jäi teadmata kadunuks.
Ka pärast Tallinna kaotamist ja Leningradi blokaadi algust üritas Punalipuline Balti laevastik allveelaevade abil vaenlast rünnata. Sügisel 1941 saadeti Kroonlinnast välja seitse allveelaeva, neist pöördus tagasi kõigest kaks. Kokku kaotasid venelased 1941. aastal Läänemerel 26 allveelaeva. Nende seitsme allveelaeva hulgas, mis sügiskuudel 1941 merele läksid, oli ka Kalev. Oma teisel lahinguretkel Kalev hukkus. Ametlikult jäi see teadmata kadunuks ja on seda siiamaani, sest allveelaeva vrakki pole tänase päevani leitud. Arvatakse, et laev sõitis Juminda miiniväljal miinile. Teise maailmasõja lõpust möödunud 71 aasta jooksul on laeva vrakki küll otsitud, kuid pole seni midagi leitud. Kalevi uppumispaik on teadmata.
Mis seos on sellel aardel allveelaev Kaleviga, miks on aardel just selline nimi ja miks asub see Virumaa metsade vahel kus pole isegi merd, see selgub siis kui tulete kohale.Kogu vajaliku info leiate aarde lähedalt, mille soovitan tähelepanelikult läbi lugeda.
Aarde leidmiseks tuleb minna komandosillale, võtta kurss 280° ja selles suunas liikudes leiate logiraamatu.
Nullis ja selle läheduses paluks mitte kaevata, teisaldada, ega muid jõu ja ilunumbreid teha.Peidukoht peaks olem kogenud geopeiturile visuaalselt tuvastatav ja soovitav on lugeda samuti vihjet.