Elu pillutab meid tihti omatahtsi erinevatesse paikadesse ja nii on vahel hea sattuda väga erilistesse kohtadesse, kus veetsid enda lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked. Lapsepõlveradade aarded tutvustavad minu lapseaja parimaid paiku.
Lobotka külas oli vanaemal „putka“, nii ta ise seda nimetas. Tegelikult oli tegu väikese majakesega, kus köök ning kaks tillukest tuba. Õnnelikud on lapsed, kes on saanud veeta enda suved tõeliste looduslastena. Ei mingeid jalanõusid, pesemine käis järves ning söögitegemine aeg-ajalt lõkke peal. Igal hommikul saabus „piimaonu“ auto ja tõi ehtsat maapiima. Poodiminek oli päeva kõige olulisem ettevõtmine, sai sealt ju jäätist ja kommi. Isegi paariaastane põnn oli valmis selle nimel pea 4 kilomeetrit kõndima. Jaanipidu toimus külaplatsil, tegelikult oli neid suve jooksul lausa kaks, üks nii-öelda tavaline ja teine juulikuu alguses setode oma. See viimane oli ikka ägedam.