Elu pillutab meid tihti omatahtsi erinevatesse paikadesse ja nii on vahel hea sattuda väga erilistesse kohtadesse, kus veetsid enda lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked. Lapsepõlveradade aarded tutvustavad minu lapseaja parimaid paiku.
Reegoldi külas asuv kool on aegade jooksul kandnud erinevaid nimesid. Kooliharidust on siin antud juba aastast 1828. Mina tulin siia kooli esimesse klassi just sel aastal, kui kool sai nimeks Paala Algkool. Mäletan, et esimesel nädalal sain õpetaja Elvi käest pahandada, lubas mulle lausa märkuse kirjutada. Ega ma teadnud, mis loom see märkus on, aga suuremad lapsed ütlesid, et see on midagi hirmsat. Lõpuks selgitas õpetaja mulle kannatlikult, et tunnis lobisemine ja itsitamine ei ole mitte sobilikud tegevused. Tähtsa näoga marssisin sel päeval koju ja olin ema peale pahane. Nimelt ei olnud mulle mitte keegi öelnud, et lobiseda ja naerda koolilaps ei tohi. Siinkohal võiks arvata, et lapsepõlve õnnelikum osa sellega lõppes. Tegelikult see nii muidugi ei olnud ning Paala koolis oldud kolm aastat olid minu kooliaja vahvaimad. Eriliselt on meeles laupäevased koolipäevad, mil lõunasöögiks olid soojad rosinakuklid. Paala kool lõpetas enda tegevuse aastal 1997, täna toimetab selles majas rahvamaja, mille juhataja on kooli vilistlane.