Kivijärv on üks omapärasema kujuga järvi Eestis, Kivijärve asundusest 1 km loode pool. See hobuserauakujuline järv on jäänuk kunagisest umbes 500 ha suurusest voorejärvest (säilinud on vaid selle sügavaim osa). Veel 19 sajandil oli Kivijärv ümmarguse kujuga, millest nüüd on alles vaid põhja- ja idapoolne osa. Järve kadumist on oluliselt kiirendanud veetaseme alandamine 1928-1929 a. 1 m võrra.
Järve absoluutne kõrgus on 82,5 m, sügavus umbes 2 m (keskmine sügavus 1,5 m). Veekogu ümbritseb sooheinamaa, põhjas ja kirdes ka mets. Hobuserauakujulise järve keskel on roostik. Käärulised kaldad on madalad, mudased või turbased, vett piirab kõikjal õõtsik, välja arvatud põhjakaldal. Tuule ja jää poolt lahtirebitud õõtsikutükid moodustavad ujuvaid saari. Põhja katab paks mudakiht, lääneosas ka mergel.
Kalafauna on võrdlemisi liigivaene – esinevad särg, haug, ahven, koger, linask ja luts. Järvel pesitseb aga hulgaliselt mitmesuguseid veelinde (punape- ja tuttvart, lauk, ruik, hallpõsk-, tutt- ja sarvikpütt, jõgitiir jt.)
Muistendites räägitakse Kivijärve rändamisest, tema tekkimisest soo põlemisel jäänud auku, Vanapagana katsest läbi Kivijärve teed teha, kalapüüdjat kimbutavast järvevaimust jne /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Aardeni viib metsasiht, märjal ajal võib vajada kummikut.
Kivijärv is one of the most peculiarly shaped lakes in Estonia, 1 km northwest of the Kivijärve settlement. This horseshoe-shaped lake is a remnant of a former round lake of about 500 ha (only the deepest part of it has survived).