Eelmise sajandi lõpus (kui peitja veel koolis käis), oli siin suusanõlv ja ka tõstuk, mille peale praegused ohutusinspektorid pikali kukuks. Tõstuk koosnes postide otsa riputatud trossist, mis käis ringi. Kasutamiseks tuli rentida konks, millel oli nöör sabas. Suusakepid tuli panna läbi nööri otsas oleva silmuse ja konks trossi külge haakida ja saigi suusakeppidest kinni hoides mäest üles sõita. Alati see mudugi ei õnnestunud ja ühel korral õnnestus peitjal ka samaegselt suusakepi üks ots jopesse kinni mässida samal ajal kui teine ots vastu maad oli. See lõppes mudugi uhke õhulennuga. Leebem variant oli see, kui juhtusid üles sõites komistama. Selliseid juhul said abitult järgi vaadata oma mäkke suunduvatele suusakeppidele. Praeguseks on kunagisel nõlval juba mitmemeetrised puud ja tõstukist on ka alles vaid raamid, mis trossi üleval hoidsid.
Aardes pole kirjutusvahendit. BYOP.
In the end of last century here was skiing hill and even sovier version of ski lift. It consisted of a steel cable loop going round that was suspended. To use it you had to rent special hook with string. You attched one end of string to sky poles and hook to moving cable and if you were lucky enough then you could ride up the hill while holding your ski poles. Sometimes happened that rider fell and only ski poles went up. Now there are only some metal frames remaining in the forest that were used to suspend cable. There is no pen in the cache.