Alu mõisa (saksa k. Allo) puhul on tegemist üsna vana mõisakohaga. Seda on esimest korda mainitud aastal 1409, kui Claus Treydeni valdus. Aastasadade jooksul on see vahetanud üsna tihti omanikke ja ära on märgitud järgmised: Godeke Dönhoff, Otto von Uexküll, Johann von Wrangell, Reinhold von Rosen ja Hans Diedrich von Rosen, Bengt Heinrich von Bistram. August Wilhelm Hupel on oma väljaandes "Topograafilised teated" kirjutanud, et Alus olevat olnud klooster. Kloostri müüre on otsitud nii mõisamaja keldrist kui viinaköögi säilmetest. Paraku ei kinnita ükski teadaolev dokument kloostri olemasolu Alus.
Alu mõisa peahoonet peetakse üheks parimaks neogooti stiilis hooneks Eestis. Peahoonel on kaks põhikorrust - esimesel korrusel asusid elutoad ja külaliste vastuvõtu ruumid, teisel korrusel suur saal. Läbi kahe korruse ulatuvas vestibüülis asub suur kamin ja pidulik puidust trepp.
Trepihallis on väga suursugune lühter - nagu hiiglaslik jääpurikas ripub laest alla. Sama suursugune on suure saali laes asuv lühter. Keskmisel pildil on teisel korrusel asuv veranda, mis on minu arvates kõige hubasem ja kaunim ruum selles majas.
Alu algkool asus hoones alates 1923. aastast kuni 1955. aastani. Peale seda oli hoones erinevad otstarbega asutusi nagu masina-traktorijaam, kultuurimaja, pensionäride keskus, raamatukogu. 1999. aastal ostis üsna kehvas seisus peahoone Kaitseliit, see renoveeriti ning nüüd asub hoones Kaitseliidu kool.
Rohkem infot saab mõisa kohta lugeda:
https://www.moisablogi.ee/post/alu-mois