Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) on puu, mis kuulub ainsa tänapäevani säilinud liigina hõlmikpuutaimede hõimkonda. Ginkgo biloba on dinosauruste kaasaegne ja seepärast nimetatakse seda ka „dinosaurusepuuks”. Hõlmikpuud olid edukad mesosoikumis(245 miljonit-65 miljonit aastat tagasi): nende fossiile on leitud kogu põhjapoolkeral polaarjoonest kuni Vahemereni ning Põhja-Ameerikast Hiinani. Hõlmikpuid kasvatatakse laialdaselt mõõduka kliimaga aladel haljastuses, eriti alleepuuna. 11.sajandil hakati ginkgot nimetama yin xing, mis tähendab „hõbedane aprikoos“. Kuna puul kulub viljumisküpsuseni jõudmiseks kolm inimpõlve, on seda nimetatud ka kung sun shu, vanaisa-lapselapse puu. Hõlmikpuu vilju ehk pähkleid süüakse Aasias, kuid seemneid tuleb käsitseda ettevaatlikult, sest kokkupuude nendega võib mõnel inimesel tekitada nahapõletikku.Hõlmikpuu pähklid on traditsiooniline Hiina toit. Hõlmikpuu pähklite pakkumist teetseremoonial on kirjalikult mainitud alates 1492. aastast. Alates 18. sajandist on pähkleid pakutud suupistena sake (riisiveini) juurde. Läänes on hõlmikpuu tänapäeval populaarne ravivahend. Raviks kasutatakse hõlmikpuu lehteekstrakte, mida on rikastatud ravitoimeliste fraktsioonidega. Tänapäeval on hõlmikpuu üks enimkasutatavaid taimseid ravimeid Euroopas, eriti Saksamaal ja Prantsusmaal. Ilma retseptita võib osta tablette, kapsleid, teed ja tinktuure. Hõlmikpuu on Ida-Aasia püha puu, seal istutatakse seda tihti taoistlike ja budistlike templite juurde.Buda mungad viisid hõlmikpuu Koreasse ja Jaapanisse. Me ei tea täpselt, millal see toimus, kuid paljud praegu Jaapanis kasvavad uhked hõlmikpuud on arvatavasti üle 1000 aasta vanad. Vähemalt teisest sajandist alates on hõlmikpuu vilju kasutatud toiduks, puu on alati olnud haruldane ja selle küpsetatud pähkleid on peetud delikatessiks. Hiina keisrikoda sai neid andamina kaguprovintsidest, kuni prints Li Wen-ho (kes elas 11. sajandi esimesel poolel) lasi istudada mõne hõlmikpuu oma residentsi lähedusse. Ta pidi esimeste viljade valmimist ootama suurema osa oma elust – siis serveeriti neid vanale kuningale kuldkausis. Kui 1945. aastal heideti Jaapani linnale Hiroshimale aatomipomm, hukkusid plahvatuse epitsentri ümber kõik elusolendid. Erandiks olid neli hõlmikpuud, mis jäid ellu ja puhkesid järgmisel kevadel uuesti õide. Kõige lähem neist asub Hosen-Jis ja oli plahvatuse epitsentrist vaid veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel. Kõik neli puud on ka praegu elujõulised. Sellest ajast peetakse Jaapanis hõlmikpuud lootusepuuks. Mõne puu juures on tahvlid, kus palvetatakse maailma rahu eest.
Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, rinnas ümbermõõt 164 cm) hõlmikpuu asub Tallinnas. Magnetiga kinnitatud aarde leiad puust paarikümne meetri kauguselt.
Tegemist on 2014. aasta advendiseeria 19. kuupäeva aardega.