Go and see, what you find in these coordinates.
Wall breaker - 54
Map - 32
Catapult - 23
Well - 45
Kings - 18
A passage – 81
Put the numbers in order (ABCDEF) and break in half.
You’ll find the cache in coordinates 59 2.ABC, 24 30.DEF
THE CACHE IS NOT IN THE WALL!
[EST] Aarde leidmiseks külasta kolme punkti, mille koordinaadid on lisapunktidena antud.
1. 59° 2,4069' 24° 30,6520'2. 59°
2,3820' 24° 30,6270'
3. 59° 2,3891' 24° 30,5620'
Mine tutvu, mis objektid antud koordinaatidel on.
Müürilõhkuja - 54
Kaart - 32
Katapult - 23
Kaev - 45
Kuningad - 18
Läbipääs - 81
Pane saadud numbrid ritta (ABCDEF) ja tee keskelt pooleks.
Aarde leiad koordinaatidelt 59 2.ABC, 24 30.DEF
AARE POLE MÜÜRI SEES!
Ümbritseva ala kirjeldus Varbola Jaanilinn on Eesti suurimaid linnuseid. Asetseb lameda, 3-4 m kõrguse aluspõhjakõrgendiku põhjaotsal neemikul. Nimetatud Henriku kroonikas (castrum Warbole), samuti vene letopissides. Ligi 2 ha suurust õue ümbritseb kõigist külgedest kuivmüürseinte ja palkidega toestatud kividest (peamiselt paest) vall, mille külgi katab ülaosa varisemisest tekkinud rusukalle. Valli kogupikkus on 580 m; ida, põhja ja lääne poolt liitub valli väliskülg linnuse aluseks oleva kõrgendiku järsu nõlvaga. Kõrgus valli välisküljelt (koos alusnõlvaga) on 7 - 10 m, siseküljelt 2 - 7 m. Kagupoolsel küljel on umbes 10 m laiune ja 2 - 3 m sügavune vallikraav; lame nõgu on jälgitav ka lääne- ja idajalamil. Sellise müüri ehitamiseks tuli lahti murda, kohale vedada ja paika laduda ümmarguselt 100 000 kuupmeetrit paekivi. Nii said meie esivanemad kaitserajatise, mille kohta ei ole teada, et teda oleks kunagi tormijooksuga võetud. Teadaolevalt proovis linnuse kallal esimesena "hammast" sõjalise vapruse poolest tuntud Novgorodi vürst Mstislav Uljas oma teisel Eestimaa sõjaretkel, kuid tulutult. Ka hilisemad ründajad - taanlased ja leedulased, polnud edukamad. Ajaloolaste arvates oli Varbola kants viimast korda sõjaliselt kasutusel Jüriöö ülestõusu päevil. Sellele järgnes ligi 500 aastat vaikust kirjasõnas, vaid arheoloogilised leiud näitavad, et 16.-17.sajandil kasutati linnuseõue kalmistuna. Sõjaeelsetel kaevamistel puhastati linnuse kaev, viimaste uurimiste ajal on tähelepanu pööratud õue idaosale, kus on avatud mitmed eluasemed ja sepikoda. Rekonstrueeritud on värav ringvalli loodeküljel. Huvitavamatest leidudest võiks nimetada kaevust leitud tammepuust kärbi (sõjanuia) ots, luust täringu leid oli esimene Ida-Baltikumis ja näitab, et viikingiajal levinud hasartmäng oli tuttav ka Varbolas. Varbola linnus on kaitse all arheoloogiapärandina. Linnuses ja selle läheduses on mitmeid puuskulptuure, mis on valminud Varbola puupäevade raames. Varbola linnuse juures on 2 suurt parklat. Telkimisvõimalus on üle tee asuval Varbola linnuse telkimisalal. Samuti on seal lõkkekoht ning joogivee võimalus. NB! Palume külalistel linnuse alale siseneda ja väljuda ainult läbi rekonstrueeritud värava.