See aare tutvustab Seljaküla poogitud männikut.
Nõukogude ajal kontrollis kogu metsandusliku seemnemajanduse kvaliteeti kolmes Balti liiduvabariigis Riia Metsaseemne Jaam. Selle käsul rajati 1960.aastatel Seljaküla metskonda 25 hektari suurusele alale 4 x 5 seaduga männikultuur. Pookimist alustati 1967.aastal.
Istikutele poogiti külge Valgamaa parematest männikutest pärit eliitpuude (plusspuude) võrsed. Ümber maa-ala ehitati kõrge aed, mis osutus metsloomadele ometigi liiga madalaks. Suure osa puid panid ulukid lihtsalt nahka, või tekkisid puudele suured kahjustused. Hädas oldi ka putukkahjuritega, keda korduvalt mürgiga hävitati. Osa mände kasvas ikkagi suureks. Et oleks lihtsam käbisid koguda, saeti neil ladvad maha. Seepärast on puud madalad ja mitmeharulised. Bossid Riiast käisid sageli olukorda kontrollimas. Endised töötajad meenutavad: kord jäi Läänemaa Metsamajandi direktor tigedate lätlaste pärast kvartalipreemiast ilma. Ehkki seemnevarumise normi polnud, mäletavad metskonna töötajad seda tööd kui "igavest nuhtlust". Praeguseks kasvab poogitud mände veel paaril hektaril.
Tutvustav tekst on pärit: RMK pärandkultuuri lisalugemisest.
LISAINFO: Jätame kivid rahule! Seal puhkab maaomaniku koer.