Jääaeg 1: oosid.
Kohti, mida jääaja muuseumideks nimetatakse, on Eestis rohkem kui üks. Neeruti mäed on üks neist. Vaatame siis, mida siin huvitavat näidatakse.
Neeruti maalilisemateks pinnavormideks on oosid – pikad kitsad järsunõlvalised seljandikud, mida üksteisest eraldavad sügavad nõod. Kuidas nad tekkinud on?Vanarahvas ütleb muidugi, et siin möllas jälle Kalevipoeg ja püüdis paiku põllumaaksi pöörata. Täpsemalt öeldes jäi Kalevipoeg pärast rasket künnitööd siinkandis magama ja pani hobuse seniks kammitsasse, aga hundid kasutasid juhust ja võtsid hobuse õnneks.
Geoloogid seletavad asja natuke teisiti. Viimase jääaja lõpus, ca 12500 aastat tagasi, kujunes siinkandis välja irdjääväli. Suur mandriliustik sulas kiiremini, kui uut lund peale sadas, mingil hetkel kaotas üks liustikujupp seose põhiliustikuga, muutus liikumatuks ja hakkas tasapisi sulama. Jäässe tekkisid praod ja tunnelid, sulavesi kandis sinna kokku jää poolt kaasa tassitud materjali, mis settis prao põhja. Oosid markeerivadki neid mandriliustiku pragusid, mida mööda kunagi voolas vesi.
Geoloogid ütlevadki, et oosid on kuhjelised ja glatsifluviaalse tekkega. Teisisõnu, nad on tekkinud voolava veega veekogus selle põhja settinud materjalist. Mida kiiremini vesi voolas, seda jämedam kraam settis – peenem kanti edasi ja settis seal, kus vool vaiksem. Liustik oli suur ja paks – jää paksus siinkandis oli hea mitu kilomeetrit – ja liustikujõgedel oli aega ja ruumi voolata. Nagu pärisjõedki, nad hargnesid ja looklesid, vastavalt sellele, kuidas jää sulas. Lõpuks – piltlikult öeldes – sulasid selle jõe jääst kaldad lõplikult ja vesi valgus laiali. Kunagise jõe asukohta markeerivad nüüd pikad kitsad kõrged valdavalt kruusavallid, nõgude kohad aga tähistavad seda, kuhu kunagi jäid pragudevahelised jääpangad ja kuhu seetõttu peenemat materjali peale ei kantud.
Neerutis on kõik see kenasti eksponeeritud, lähme kõnnime natuke ja vaatame. Alustame sellest, et matkame Sadulamäe jalamile ja tutvume siin väliõppeklassis (WP1) välja pandud stendidega. Siin on seletatud mõlemat mägede tekkeviisi, nii geoloogilist kui folkloorset – loe hoolega ja jäta loetu meelde. Siis kõnnime mööda kitsast oosiharja üle Lusthoonemäe Nuuskaugumäele katseid tegema ja nõlvakaldeid mõõtma. Selleks viimaseks võta kaasa hea geps ja ole valmis mööda nõlvasid turnima, või siis ole nutikas ja konstrueeri näiteks mallist ja nööri otsas rippuvast raskusest endale abivahend.
Sadulamäel (WP1) leia vastused neile kahele küsimusele:
1. Kui suur on Neeruti ooside suurim suhteline kõrgus? Suhtelist kõrgust mõõdetakse künka jalamist tipuni.
2. Näitamaks, et oled kohal käinud: kes on see geoloog, keda peetakse jääaja tuntuimaks uurijaks Eestis?
Nuuskaugumäel (WP2):
3. Lääne poole vaadates paistab mõnesaja meetri kaugusel teisel pool lohku järgmine oosihari. Seleta, kuidas võis see lohk siia kahe oosiharu vahele tekkida.
4. Uuri oma jalgealuse oosi ida- ja läänenõlva. Kumb neist on järsem? Mõõda kummagi nõlva kalle kraadides.
(Kuidas mõõta nõlvakallet? Variant 1: fikseeri oma asukoha täpne koordinaat ja kõrgus, siis roni nõlva jalamile, fikseeri kaugus algpunktist ja kõrgus, ja siis saad kasutada Pythagorase teoreemi – kauguse muut ja kõrguse muut annavad sulle täisnurkse kolmnurga kaatetid. Variant 2: võta kaasa mall ja niidijupi külge seotud raskus, kinnita see raskus malli nullpunkti, siis sihi malli sirgjoonelise alusega nõlva jalamil olevat objekti oma silmade kõrgusel (parim oleks muidugi saata sõber nõlva jalamile ja siis siis sihtida tema silmade kõrgusele) ja fikseeri ripplood, ripplood näitabki nõlvakallet).
Nüüd saada kõik neli vastust peitjale läbi sõnumikeskuse ja naudi edasi maastikku!
Ice Age 1: eskers
There is more than one place in Estonia that is called the museum of Ice Age. Neeruti is one of these. So let’s go and see what is on offer.
The most magnificent land forms in Neeruti are eskers. They are long narrow ridges with steep slopes, separated one from another by deep depressions. How are they formed? Of course there are many explanations. A folklorist would say it was the mythical hero Kalevipoeg who tried to plough the land into fields. Or to be more precise, he stopped here after some heavy work to rest, but fell asleep and wolves used the moment to consume his horse.
An earth science explanation is a little different. At the end of the last Ice Age, about 12,500 years ago, the continental glacier – several kilometres thick – started melting. Temperatures rose, the amount of ice and snow that melted during warm seasons exceeded the amount that came down in winter, and the advance of the glacier stopped. At a certain moment the ice field here lost its connection with the main ice shield, it cracked and started to melt. The glacier had carried along all sort of materials – sand, gravel, stones, boulders – now the melting waters carried all this material into the cracks where it sedimented. So eskers mark these former cracks along which water once flowed.
Geologists say eskers are of accumulative and glacio-fluvial origin. That means they have formed in the bottom of a stream from material carried along by that running water. The quicker the flow was, the coarser the material that sedimented – smaller particles were carried further and sedimented where the conditions were more quiet. The glacier was huge and thick, the waters has pace to flow, and they behaved much like present-day rivers – meandered, furcated, joined again, according to how soft the ice was and how it melted. Finally – literally – the ice banks of the river melted altogether and the waters poured off. The former location of that river is now marked by the esker – an oblong ridge composed of mostly gravel; the depressions mark places where the last blocks of ice stayed and which therefore did not receive the sediments.
In Neeruti all this is well exposed, let’s go and walk a bit. Let’s start by walking to an info board at the foot of Sadulamägi (WP1) and study these boards. Both explanations of the formation of eskers are explained here, in Estonian, and English as well – do study them carefully. After that let’s walk along the narrow ridge across Lusthoonemägi to Nuuskaugumägi (WP2) to do some field exercises. For that you need either your GPS and some stamina, or to be smart and grab along a protractor and some string to construct a vertical level.
At WP1 you should find answers to these two questions:
1. what is the biggest relative altitude of Neeruti eskers? Relative altitude is measured from the foot of a hill to its top, not from the sea level.
2. to show that you have been here: what is the name of the geologist considered the most well-known scholar of ice age in Estonia?
At WP2:
3. Looking west from here you can see another ridge a couple of hundred meters away, just across the depression. Explain the origin of this depression.
4. Look at both the western and eastern slopes of the ridge you are standing on. Which of these is steeper? Why? And now go and measure the inclination of both these slopes, in degrees.
(How to measure? Option 1: use your GPS; take the exact coords and altitude of the point you now stand at, then climb down to the foot of the slope, measure the distance from the start, the altitude and then use Pythagoras. Option 2: make a vertical level out of protractor and some string with a weight, then aim the base of the protractor and an object at eye-level-height at the foot of the slope).
When done, send all four answers to me through the message center, and then continue walking and enjoying the ice age landscape!