1978 aasta aardega sai alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis jätke see FTF vahele või vähemalt palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid
Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on sadamalinn Harju maakonnas Pakri poolsaarel. Ajalooline rootsi päritolu nimi on Rågervik.
1994 aasta oli sündmusterohke aasta. Kolm nendest on mulle kõige rohkem meelde jäänud:
*12.veebruarist 27.veebruarini toimusid Norras Lillehammeris XVII taliolümpiamängud. Vaatasin suure huviga telekast toimuvaid ülekandeid ja hoidsin meie omadele pöialt. Eesti esindusse kuulunud sportlastest näitas parimat tulemust 4. koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi ja Ago Markvardt.
Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist.
* 30. augustil lahkus Paldiskist viimane laev Vene vägede ja tehnikaga.
21.08.1991 seisuga oli Nõukogude armee halduses Eestis üle 570 militaarobjekti ja neis teenis erinevatel andmetel ligi 35 000 sõjaväelast. Okupatsioonivägedes teenijate arv kahanes järgneval perioodil tuntavalt, kuid nende hulk oli jätkuvalt palju suurem kui Eesti Vabariigi Kaitseväel.
Läbirääkimised vägede väljaviimiseks ei kulgenud kergelt. 1992. aastal esitas Vene pool võimaliku tähtajana aastat 2002. Kuna Eesti pool ei saanud sellise ajakavaga kuidagi nõustuda, siis jätkuvate kohtumiste ja konsultatsioonide tulemusel jõuti Vene poole lubaduseni, teha seda aastaks 1997. Eesti jaoks oli aga äärmiselt oluline saavutada Vene vägede väljaviimine Eestist samas ajalises raamistikus kui toimus nende lahkumine ka mitmelt poolt mujal, eelkõige Saksamaalt, kus tähtajaks kujunes 31.august 1994. Eesti lähenemine leidis laia rahvusvahelist toetust ja mitmed lääneriigid astusid diplomaatilisi samme Venemaa veenmiseks, eriti nähtavalt Ameerika Ühendriigid ja Rootsi, kuid aktiivsed olid ka paljud muud riigid. Seetõttu tuli toetus ka mitmelt rahvusvaheliselt organisatsioonilt ( ÜRO, CSCE, Euroopa Nõukogu).
26.07.1994 kirjutatigi pärast pingelisi läbirääkimisi Eesti ja Venemaa vahel Moskvas alla lepingule „Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende ajutise sealviibimise tingimustest“. Lepingu allkirjastasid Eesti president Lennart Meri ja Venemaa president Boriss Jeltsin. Lepingu allkirjastamisest kuni Vene väeüksuste väljaviimise tähtajani 31. augustil 1994 jäi aega üks kuu ja neli päeva.
30. juulil 1994 sõlmisid Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon veel Paldiski tuumareaktorite demonteerimise leppe. Paldiski objekti üleandmise tähtaeg oli 30. september 1995, samas kokkuleppe kohaselt ei olnud enam tegemist sõjaväebaasiga.
1994. aasta augusti alguseks oli Eestis veel 144. Motolaskurdiviisi (staap asus Tondi kasarmutes) tehnikast kohal üle 350 soomustatud lahingumasina, kümneid tanke, sadu veoautosid, hulganisti rakettrelvi ja muud. Nende väljavedu toimus rongidega Ülemiste raudteejaamast 7., 11., 16., 19., 23. ja 27. augustil ning 8., 12., 16., 20., 24. ja 28. augustil Kloogalt . Tondi kasarmulinnaku andis 144. diviisi Matrossovi-nimelise polgu komandör aktiga Eesti delegatsioonile üle 31.08.1994. Sama päeva pärastlõunal korraldasid Eesti muusikaansamblid Tondi kasarmute juures ja öösel Vabaduse väljakul rõõmukontserdi „Pokaa!“.
Vene vägede väljaviimise leping oli iseseisvuse taastanud Eesti jaoks esimene suur koostöösaavutus meie liitlastega läänes, aga ühtlasi oli see Eesti riikliku stabiilsuse ja paindlikkuse proovikivi.
1994 aasta juulilepped olid Eesti diplomaatia suur võit, mida on võrreldud Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu sõlmimise ja Eesti iseseisvusele rahvusvahelise tunnustuse võitmisega.
*28.septembril uppus reisiparvlaev Estonia plaanipärase reisi käigus Tallinnast Stockholmi. Õnnetus juhtus 28. septembri esimestel tundidel, laev kadus samas piirkonnas asunud laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50 (Eesti aja järgi). Uppumiskoht on 40 km kaugusel Soome Utö saarest, 50 km kaugusel Hiiumaast ning 100 km kaugusel Rootsi rannikust.
Laeva pardal oli 989 inimest, kellest pääses eluga 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest, leiti 95 hukkunu surnukehad. Kõige enam hukkus Rootsi (501) ja Eesti (285) kodanikke.
Aarde juurest on vaade merele. Võtke aega ja meenutage...
Aare on peidetud kohta, kus kaardi järgi 1994 oli Paldiski linna piir. Siin asus kontroll-läbipääsupunkt , millest edasi Paldiskisse pääses vaid eriloaga. 1940. a loeti „keelatud tsooni“ kuuluvaks kõik Eesti rannikuvetes asuvad saared, Paldiski poolsaar kuni Vasalemma jõeni, Põllküla–Madise ja Laoküla–Kersalu maanteed ning Suurupi poolsaare põhjaosa. 1946. a määratleti piirivööndisse kuuluvateks „kõik NSV Liidule kuuluvad Läänemere saared“ ning Eesti põhja- ja looderanniku 21 valla 36 külanõukogu.
Linnad reeglina piiritsooni ei kuulunud, aga erandi moodustas Paldiski, mis oli tsiviilelanikkonnale sisuliselt suletud kogu sovetiaja jooksul. 1964. a anti linnale ja tervele Pakri poolsaarele eristaatus, sest seal asus NSVL Kaitseministeeriumile kuuluv „objekt 346“. Piirkond kuulutati „suletud tsooniks“ , kus ei kehtinud ainult piirirežiim, vaid lisaks oma erirežiim.
Ilmselt oli see Eestis ainuke sellises eristaatuses piirkond, sest ehkki sõjaväe käsutuses olevaid suletud piirkondi oli palju, ei kaasnenud nendega mingit juriidilist staatust, neisse sisenemine oli lihtsalt keelatud ja vastavalt tähistatud. Erirežiim tähendas, et Balti laevastiku juhataja käskkirjaga kinnitati eraldi nimekiri ametiisikutest, kes võisid ametiülesannetes sõita Pakri poolsaarele ilma eriloata. Nimekiri algas NLKP KK liikmetega ja lõppes Harju rajooni asutuste tegelastega.
Täpsemalt saab lugeda siit :
https://estonia1994.ee/
https://www.err.ee/1061970/kui-palju-vene-vagesid-ja-sojatehnikat-eestis-tegelikult-oli
https://www.ohtuleht.ee/161991/vene-tankid-lahkusid-kumme-aastat-tagasi
https://communistcrimes.org/et/raudse-eesriide-taga-piirireziimi-regulatsioon-ja-kontroll-eesti-nsv-s-i-osa
https://et.wikipedia.org/wiki/Juulilepped
https://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/alara_album.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/1994._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
https://olympics.com/en/olympic-games/lillehammer-1994
Talvel leidmiseks kasutage vihjet ja säilitage maskeering.