To log this earthcache, answer these questions:
- Stage 1 (posted coordinates, museum, viewing platform): Observe the layers of sandstone. How thick are the layers? How hard are these layers? What proves this hardness?
- Stage 2: In the quarry, observe the grain size. How big are the sandstone grains here?
Take a photo of yourself from Stage 1 or Stage 2 and attach it to your log.
Et logida see earthcache, vastake nendele küsimustele:
- Etapp 1 (postitatud koordinaadid, muuseum, vaateplatvorm): Vaadake liivakivi kihte. Kui paksud on kihid? Kui kõvad need kihid on? Mis tõestab seda kõvadust?
- Etapp 2: Jälgige liivakivi karjääris terasuurust. Kui suured on siinsed liivakivi terad?
Tehke endast foto ja kinnitage see oma päevikusse.
Sandstone is a type of sedimentary rock that forms through a process involving the deposition and compaction of sand-sized mineral particles or rock fragments. Here, in Piusa, we can see a fascinating example of how industrial activities have shaped natural landscapes, creating a unique environment that supports both ecological diversity and cultural heritage.
The Piusa Caves are located in southeastern Estonia, not far from the town of Võru. These caves were created as a result of extensive hand-mining for high-quality glass sand, which took place from the 1920s to the 1960s. The sand was excavated for use in the glass-making industry. The Piusa Caves consist of a network of man-made underground passages and chambers. The total length of the passages is several kilometers, making it one of the largest cave systems in the Baltic region. The caves are carved out of soft, white sandstone. This geological formation provides insight into the sedimentary processes and historical geology of the area.
The caves of Piusa are in fact galleries of a former quartz sand and quarry. By construction, this is a system of parallel and crossing passages with sandstone columns left to support the ceiling separating the galleries. This deposit of good quartz stone was discovered by geologist Hendrik Bekker in 1920. Mining of the light sandstone of the Gauja bed of the Sventoji stratum started here in 1922. Industrial mining started in 1924. At the beginning, mining was done in adits and the sand was carried out in trolleys.
The caves were closed in 2006 due to the danger that the caves would collapse. After stabilising the ceiling, the caves were opened for visitors in 2008 as the Piusa Cave Museum with a sightseeing platform. The Piusa caves are an important hibernation area for the seven bat species and they are the largest hibernating area not only in Estonia, but anywhere in Baltics.
The caves are accessible to the public, but certain areas are restricted to protect the bat populations and ensure visitor safety.
Piusa caves and quarry / Piusa koobas ja karjäär (photo: roraima)
Liivakivi on settekiviliik, mis moodustub protsessi käigus, mis hõlmab liiva suurusega mineraalosakeste või kivimifragmentide ladestumist ja tihendamist. Siin, Piusas, näeme põnevat näidet sellest, kuidas tööstuslik tegevus on kujundanud loodusmaastikke, luues ainulaadse keskkonna, mis toetab nii ökoloogilist mitmekesisust kui ka kultuuripärandit.
Piusa koopad asuvad Kagu-Eestis, mitte kaugel Võru linnast. Need koopad tekkisid kvaliteetse klaasliiva ulatusliku käsitsi kaevandamise tulemusena, mis toimus 1920. aastatest kuni 1960. aastateni. Liiva kaevandati klaasitööstuses kasutamiseks. Piusa koopad koosnevad inimtekkeliste maa-aluste käikude ja kambrite võrgustikust. Käikude kogupikkus on mitu kilomeetrit, mis teeb sellest ühe suurima koopasüsteemi Läänemere piirkonnas. Koopad on raiutud pehmest valgest liivakivist. See geoloogiline moodustis annab ülevaate piirkonna settimisprotsessidest ja ajaloolisest geoloogiast.
Piusa koopad on tegelikult endise kvartsliiva- ja karjäärikarjääri galeriid. Ehituselt on tegemist paralleelsete ja ristuvate käikude süsteemiga, mille liivakivisambad on jäänud toetama galeriisid eraldavat lage. Selle hea kvartskivi leiukoha avastas geoloog Hendrik Bekker 1920. aastal. Sventoji kihistu Gauja kihistu heleda liivakivi kaevandamist alustati siin 1922. aastal. Tööstuslik kaevandamine algas 1924. aastal. Alguses kaevandati kaevandamistunnelites ja liiva veeti välja vankritega.
Koopad suleti 2006. aastal koobaste varisemisohu tõttu. Pärast lae stabiliseerimist avati koopad külastajatele 2008. aastal Piusa koobaste muuseumina koos vaateplatvormiga. Piusa koopad on seitsme nahkhiireliigi oluline talvituspiirkond ja need on suurim talvituspiirkond mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.
Koopad on üldsusele ligipääsetavad, kuid teatud alad on piiratud, et kaitsta nahkhiirte populatsioone ja tagada külastajate ohutus.
References/Viited:
- Kleesment, A., & Pirrus, E. (2000). Fracture systems in Devonian sandstones, South Estonia. Proc. Estonian Acad. Sci. Geol, 49, 284-293.
- Strahler, A. H., & Strahler, A. N. (2003). Introducing physical geography.
- Piusa Caves: Attractions. Lonely Planet. (n.d.). https://www.lonelyplanet.com/estonia/southeastern-estonia/varska-and-around/attractions/piusa-caves/a/poi-sig/1467375/359124
- Wikimedia Foundation. (2023, December 17). Piusa. Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Piusa
Valmistatud armastusega (mitte ainult) Eesti geokogukonna jaoks.